/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Riigikontroll heitis kallite meditsiiniseadmete soetamist ja kasutamist puudutanud järelauditis sotsiaalministeeriumile ette, et nood pole kulukate aparaatide parema kasutamise eesmärgil piisavalt tööd teinud. Ministeeriumi kommentaari järgi sõltub meditsiiniseadmete kasutamine eelkõige haiglate personalist.
«Auditi tulemusena leidis Riigikontroll, et Sotsiaalministeerium ei ole viimaste aastate jooksul astunud valdkonna koordineerimisel olulisi samme ning selle tulemusena saavad patsiendid samaliigilistest haiglatest erisuguse kvaliteediga teenust, kompuutertomograafid üldhaiglates ei tööta endiselt optimaalse koormusega ja kõik haiglad ei suuda piisavalt seadmetesse investeerida,» seisis eile riigikontrolli poolt avaldatud teates.
Sotsiaalministeeriumi kommentaari järgi on antud valdkonnaga üldise haiglavõrgu optimeerimise sildi all kaks viimast aastat siiski tegutsetud ning töö jätkub ka edaspidi. Samas juhtis ministeerium tähelepanu ka sellele, et haiglate aparatuuri ja sealhulgas kallite meditsiiniseadmete kasutamine sõltub suuresti haiglapersonali pädevusest.
«Määrus «Haigla liikide nõuded» sätestab miinimumnõuded haiglate aparatuurile ja personalile kindla eriala teenuste osutamiseks. Nõuded on samaliigilistele haiglatele ühesugused. Samal ajal ei ole need nõuded samastatavad ega üheselt seotud personali pädevusega, mis ka vaatamata nõuete täitmisele ei pruugi olla samaliigilistes haiglates ühesugune. Kuid just personalil on määrav roll meditsiiniseadmete õigel ja ohutul kasutamisel,» sedastati ministeeriumist kirjalikult tulnud kommentaaris.
Personali pädevuse osas on ministeeriumi hinnangul oma võtmeroll aga patsientide hulgal: «Meditsiiniseade üksi ei taga teenuse kvaliteeti; teenuse kvaliteedi tagamise eelduseks on ka piisav arv patsiente, mis omakorda tagab personali pädevuse säilimise (välja arvatud juhul, kui personali jagatakse suuremate haiglatega, mis on teatavasti levinud trend).»
Juba tehtud tegevustena tõi ministeerium välja arstlike erialade arengukavade uuendamise protsesse algatamise. See tähendab, et arstide ja poliitikauuringute keskuse Praxis abiga püütakse jõuda selgusele, millised eriarstlikud tervishoiuteenused peavad olema kättesaadavad maakonnas ja milliste erialade puhul on mõistlik tagada kättesaadavus järgmises etapis.
Veel on ministeerium võtnud nõuks vaadata üle haiglate teenusepaketid, eelkõige on kavas väikese teeninduspiirkonnaga haiglate miinimumpakette vähendada. Nii tekib tõenäoliselt olukord, kus nõuete täitmine ei tähenda väiksemate haiglate jaoks uute täiendavate ja kallimate aparaatide muretsemist, vaid vastupidi – vähem teenuseid ja tõenäoliselt ka aparatuuri.
«See peaks andma neile võimaluse olemasoleva vanema aparatuuri vahetamiseks kaasaegsema vastu. Samas, kui osades haiglates on aparatuuri miinimumist rohkem, on see selle piirkonna patsientidele pigem boonuseks ning meie hinnangul ei ole mõistlik seda kuidagi administratiivselt keelata ega seada üldnõudeks kõigile teistele.»