/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/11/03/819324t1hf4d1.jpg)
Meestearst Kristo Ausmees, kes on meeste liikuma paneku üks eestvedajaid Lõuna-Eestis, ütles meeste tervise konverentsil kõneldes, et kõige suuremaks meeste tervisega seotud probleemiks ongi vähene liikuvus.
Meestearst: suitsetamise ja joomise kõrval on probleemiks ka vähene liikumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ausmehe sõnul iseloomustavad tervist oodatav keskmine eluiga ja keskmiselt tervena elatud aastate arv, kuid siin on meil tegu madalate numbritega ja erinevus on kõvasti meeste kahjuks.
Enesetappude arv on meil küll viimastel aastatel 2,5 korda langenud, ent samas oli möödunud suvel palju uppunuid. Kuna põhjuseks on enamasti vähene ujumisoskus ja alkohol, siis võib ka uppumissurmasid Ausmehe sõnul enesetappudeks lugeda.
Meie meeste tervist mõjutavad enim eluaastad 20-44. Halb näitaja on, et 40-60-aastaste meeste suremus on naistega võreldes oluliselt kõrgem. 75 protsenti meeste terviseriskidest on seotud tööealiste meestega.
Lisaks suitsule ja alkoholile on suureks probleemiks ülekaalulisus. Seda saab Ausmehe sõnul vähendada eelkõige trenniga. Asi on enamasti tahtmises, mida napib rohkem kui pooltel täisealistest meestest, kuid mis on probleemiks ka noorte seas. Ainult kolmandik Eesti inimestest tegeleb regulaarselt tervisespordiga ja vaid 37 protsenti viitsib õhtul toast välja minna.
«Me pigem väsitame oma keha kui harime seda,» nentis Ausmees. Ta hoiatas, et vähesel liikumisel on oma roll ka eesnäärmehaigusetes ja seksuaalsuse languses, samuti sotsiaalsete suhete puhul.
Kuigi 6-7 aasta eest tehtud uuring näitas, et Eesti mehe spermanäitajad olid parimad kogu Põhjalas, siis praegune olukord optimismi ei sisenda, sest väga noorelt hakatakse suitsetama ja alkoholi tarvitama.
Murelikuks teeb seegi, et 15-aastastest poistest oli kolmandikul raske suhelda oma isaga, mis tähendab, et nad ei saa ka õiget õpetust ja tuge. See on Ausmehe sõnul väga kurb näitaja.
Ehkki Eesti meeste tervisenäitajad on viimase kahe aasta jooksul mõnevõrra paranenud, on need ikka veel Euroopa kehvemate hulgas. Selle taga on eelkõige meeste endi kõrge riskikäitumine.