/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/11/04/820362t1ha756.jpg)
Esimese Eesti sõjakirurgina Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis töötanud Tiit Meren ütles meeste tervise konverentsil esinedes, et Eesti mehed on sõjaks paremini ette valmistatud kui mõnegi teise maa sõdurid ja nad saavad seetõttu harva vigastada.
Sõjakirurg: Eesti mehed on sõjaks hästi ette valmistatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enamus meie mehi tuleb sõjast tagasi tervelt, kuna eelväljaõpe on kõrgel tasemel ja see kaitseb vigastuste eest,» ütles Meren. Ta lisas, et vahel on meie mehed avaldanud imestust, kuidas mõne teise riigi sõdur on arutult riskides viga saanud.
Sõjaväljal viga saanutele tagavad Eesti kaitsejõud kõik eluliselt vajaliku, kusjuures eeskujuks on võetud Briti sõduri taastusmudel. Samas tõdes Meren, et kõigil sõjas olevatel riikidel on vigastatute toetamisega probleeme.
Ta lisas, et palju meie sõdurid on käinud Iraagis või Afganistanis 2-5 korda ja lähevad ikka tagasi.
Tervishoiuteenuseid osutavad sõjameestele Briti CampBastioni välihaigla sõjakoldes, edasi aga Birminghami haigla. Eestis tegeleb vigastatutega Ida-Tallinna keskhaigla taastusravi keskus, samuti Seli tervisekeskus, kus saavad vajadusel taastusravi ka hukkunute pereliikmed.
Vigastatutele ja nende pereliikmetele tehakse kohanemislaagreid, infopäevi ja pidulikke koosviibimisi. Lisaks toimuvad missiooniperedele perepäevad.