:format(webp)/nginx/o/2011/11/04/820624t1h97ce.jpg)
Järgmise aasta riigieelarvega koos on kavas ringi teha ka kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Muudatustega on kavas kokku hoida 141 520 eurot aastas.
Riigieelarves kavandatakse kokkuhoidu kunstliku viljastamise arvelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seni kuulub hüvitamisele piiramatu arv kunstliku viljastamise katseid, siis uue seaduse kohaselt hüvitatakse ainult kolm katset.
Sotsiaalministeerium prognoosib, et ilma eelnõu muudatuseta kuluks kunstlikule viljastamisele järgmise aasta eelarvest 1 477 270 eurot. Kui seadust jõustub, hoitakse ministeeriumi prognoosi kohaselt 141 520 eurot.
Seadusemuudatus, millega võimaldati kunstliku viljastamist rahastada riigieelarvest piiramatu arv kordi, võeti vastu 2008 juunis. Toona oli eesmärgiks kahekordistada kunstliku viljastamise teel sündivate laste arvu kuni 500 lapseni aastas, mis moodustaks 2,5–3,5 protsenti kõikidest sündidest.
Seekordeses seadusemuudatuse seletuskirjas seisab, et kunstliku viljastamise efektiivsus väheneb aga iga ravikorra järel. Pärast kolmandat ravikorda väheneb kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse osutamisel ravi edulootus oluliselt, võrreldes esimese ravikorraga.
Eelnõu kohaselt on hüvitatavate raviteenuste arv sama, mis see oli 2008. aasta 4. juulini kehtinud regulatsiooni järgi, kuid selle erinevusega, et naistel on võimalik asendada ühte liiki viljatusravi teenus teisega. Kahe naiste viljatusravis kasutatava protseduuri – kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise – piirhinnad, mis on vastavalt 542,16 ja 525,42 eurot, on ligikaudu võrdsed.
Samas külmutatud embrüo siirdamise teel viljastamisel tehakse üks protseduur, embrüo siirdamine, kuid täisravi käigus kaks protseduuri-kehaväline viljastamine ja embrüo siirdamine. Uue regulatsiooni alusel hüvitatakse naisele kokku kuni kuus kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenust.
Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees Eero Merilind nentis, et kõik arengud, mis aitavad kaasa laste arvu suurendamisele, on teretulnud. «Kunstlik viljastamine on andnud võimaluse peredele, kes ei oleks muidu lapsi saanud,» rääkis ta.
Samas tõdes Merilind, et kui kolm kuntsliku viljastamise katset on ebaõnnestunud, siis on edutõenäosus väga väike.
«Siis ei ole riigi raha sinna paigutamine kõige parem otsus, samas jääb igale inimesele alles võimalus ise viljatusravi eest maksta.»