/nginx/o/2011/07/22/679618t1h5982.jpg)
Värske uurimuse kohaselt tähendab maksa osaline siirdamine doonori jaoks aastate pärast ilmnevaid füüsilisi ja psüühilisi tagasilööke.
Maksadoonori vaevused tekivad aastate pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Annals of Surgery avaldatud uuring näitab, et kolm aastat pärast operatsiooni koges tervelt 83 protsenti maksadoonoritest erinevaid tervisehädasid, alustades seedeprobleemidest ja lõpetades depressiooniga. Siiski soostuksid peaaegu kõik neist vajadusel uuesti elundeid annetama.
Uuringu autori doktor Georgios Sotiropoulose sõnade kohaselt tuleks tulevasi doonoreid nimetatud riskidest rohkem teavitada. Ta avaldas samas lootust, et korralikke järelmeetmeid rakendades peaksid vaevused olema välditavad.
Elusdoonori puhul eemaldavad kirurgid osakese doonori maksast ja siirdavad selle abivajajale. Kahe kuu jooksul kasvab maks normaalsuurusesse.
Oktoobri lõpu seisuga ootas ainuüksi USA-s maksasiirdamist 16 000 patsienti, 900 inimest on tänavu vabade doonormaksade puudumise tõttu surnud.