Suitsetaja vaimustub ka kokaiinist

Kokaiin

FOTO: Corbis / Scanpix

1975. aastal avastas Columbia ülikooli teadlane Denise Kandel, et tüüpilised narkosõltlastest noorukid alustasid suitsetamise ja alkoholiga ning hakkasid alles seejärel tarvitama kokaiini.

Nikotiini ning alkoholi kui trepiastet kangemate narkootikumide suunas ei tunnusta sugugi mitte kõik teadlased. Arvatakse, et teooriat kasutavad ära kanepi seadustamise vastased konservatiivsed rühmitused.

Nüüd, 35 aastat hiljem suutis Kandel oma avastusele leida molekulaarbioloogilised tõendid, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Tema juhitud uurimisrühm näitas, et laborihiirtel tekitab nikotiin geenide aktiivsuses muutusi, mis muudavad loomad kokaiinile vastuvõtlikumaks.

Uurimisrühma liikme Amir Levini sõnul on narkosõltuvuse tekkimise juures olulised sotsiaalsed faktorid, kuid teismeliste aju on ka biokeemiliselt väga mõjutatav. Seetõttu huvitaski Columbia uurijaid see, kas narkootikumidel võiks olla ka pikaajalist mõju geenidele.

Teadlased manustasid laborihiirtele nikotiini ning hiljem ka kokaiini. Selgus, et nikotiini tarvitanud loomadel kujunes kokaiinisõltuvus välja 80 protsenti suurema tõenäosusega.

Seejärel uurisid Kandel ja Levine teadaolevaid narkosõltuvuse molekulaarseid markereid. Üheks selliseks on näiteks FosB-nimelise geeni aktiivsus.

"Leidsime, et nikotiin tekitab epigeneetilisi muutusi - mõjutab seda, kuidas DNA kromosoomideks kokku pakitakse, " selgitas Levine. Nikotiin muudab kromosoome lõdvemaks ja lubab FosB-geenilt paremini infot kätte saada ning suuremas koguses vastavat valku toota. 

Teadlased töötasid uuesti läbi ka olemasolevad epidemioloogilised andmed teismeliste kohta ning said kinnitust, et suitsetajatel on  risk muutuda kokaiinisõltlaseks.

Seega suurendavad niiöelda pehmed mõnuained ohtu kangete narkootikumide küüsi langeda. Suitsetamist puudutavatel keeldudel võib olla ühiskonnas suurem mõju kui seni arvatud.

Tagasi üles