Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Soomlaste uuring: rohke õhusaaste soodustab hällisurmasid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Väikelastele geeniravi välja töötanud firma vassis uuringuandmetega.
Väikelastele geeniravi välja töötanud firma vassis uuringuandmetega. Foto: Panthermedia/Dennis Häbel/Scanpix

Imikute äkksurma sündroomi esineb 15 protsenti sagedamini neis piirkondades, kus õhusaaste osakaal on kõrgem, selgus värskest uuringust.

Imikute äkksurma sündroom, tuntud ka kui hällisurm, tabab beebisid ootamatult ning ilma mingite muude haigussümptomiteta, vahendab Yle. Soome Oulu ja Inglismaa Birminghami Ülikoolid vaatlesid 200 sellist juhtumit Inglismaa näitel ning leidsid seose hällisurmade ning õhus lenduvate peenosakeste ja lämmastikdioksiidi vahel. «Peenosakesed paiskuvad õhku sagedamini näiteks liikluses ning fossiilkütuste põletamisel,» sõnas Oulu Ülikooli  professor Jouni Jaakkola.

Uuringus võeti luubi alla 200 imiku hällisurma juhtumit kümneaastase perioodi jooksul Midlandsi piirkonnas Inglismaal. Õhusaaste tase on seal väga sarnane Soome pealinna Helsingi piirkonnaga. Psühhoterapeut ning lasteneuroloog Pertti Rintahaka leiab, et hällisurmade põhjus on siiani ebaselge, kuid seda on varemgi seostatud hingamisteedes toimuvaga, näiteks sigaretisuitsuga kokkupuutega. Soomlaste ja brittide uuring täiendab senist eeldust ka õhusaastega kokkupuute osas, sest selgus, et linnades esineb rohkem imikusurmasid kui maapiirkondades, kus õhk on mõnevõrra puhtam. Arvatakse ka seda, et hällisurma surnud imikud on kas juba emaüsas või oma lühikese eluea jooksul kokku puutunud teguritega, mis põhjustasid neil hapnikuga varustatuse nõrgenemise.

Professor Jaakkola kinnitusel on maapiirkondades elavatel imikutel pisut väiksem tõenäosus surra hällisurma kui neil, kes elavad linnas. Samas ei pane teadlased siinkohal südamele, et maal elamine on väikelastega peredele ainuõige valik, sest siin on mängus rohkem tegureid kui pelgalt puhtam õhk. Õhusaaste võib ka maapiirkondades üha suureneda, kui paljud kolivad linnast ära ning hakkavad iga päev autodega maalt linna sõitma.

Jaakkola kinnitusel on plaanis sarnane uuring teha ka soomlaste endi terviseandmete põhjal.

Tagasi üles