/nginx/o/2009/12/10/280453t1h46a4.jpg)
Laste seas levib kulutulena uus sõltuvust tekitav trend – tulemasinagaasi nuusutamine. Gaasi nuusutamine võib tekitada ka püsivaid närvisüsteemi kahjustusi, kirjutas ajaleht Pealinn.
Koolilaste seas levib sõltuvust tekitav välgumihkligaasi nuusutamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sisuliselt ei ole ju tegemist uue asjaga,» märkis Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg. «Ühiskonnas on ikka olnud lapsi, kes nuusutavad, erinevad on ained, mida nuusutatakse – kunagi nuusutasid nad liimi, siis bensiini, nüüd välgumihkligaasi,» lisas ta.
Välgumihkli ostmine on lihtne, lapsed saavad seda poest vabalt kätte. Tavaliselt on nuusutamine päris väikeste laste probleem. «Nuusutajad on reeglina nooremad kui teiste ainete tarvitajad,» selgitas tohter.
«Need on algklasside lapsed või varateismelised vanuses 10-13, kelle rahakott muid aineid tarvitada ei võimalda või pole neil piisavalt tarkust ja tutvusi, et muid skeeme kombineerida,» lisas Kleinberg.
Püsivad tervisekahjustused
Gaasinuusutamine võib tekitada ka püsivaid närvisüsteemikahjustusi. Liim, bensiin, gaas – kõik on kõik ohtlikud ained, mis on närvirakkudele toksilised. Need ained hävitavad närvirakke, kuid on ohtlikud ka kõigile teistele elutähtsatele organitele.
Nuusutamine võib põhjustada ägeda mürgistuse koos iivelduse või oksendamisega ja tekitada krampe. Laps võib surra, sest hingamine seiskub. Gaasi nuusutamine võib saada sõltuvuseks, millelt minnakse edasi teiste ainete juurde.
Tuvastamine keeruline
Kui lapsevanem arvab, et lapse harrastust on lihtne tuvastada, siis nii see paraku ei ole. «Mingeid erilisi n-ö sümptomeid, mis viitaks gaasinuusutamisele, paraku pole,» möönis Kleinberg.
«Aga muret tasuks hakata tundma, kui lapsel on kummalisi peavalusid või iiveldushoogusid, limaskestade ärritust, köha. Tal võib ju olla ka gaasilõhna juures, aga tõenäolisemalt siiski mitte. Ja ka siis, kui tema asjade hulgas on välgumihkel, võiks uurida, mispärast see seal on,» lisas ta.
Ka jõukate perede laste probleem
Kleinbergi sõnul on laste käitumisviisi taga sotsiaalsed probleemid: «Ikka on lapsi, kes on probleemsed, järelevalvepuudusega, hüperaktiivsed. Elame riigis, kus ühiskond ei toeta riskilapsi piisavalt.»
Küll aga rõhutab Kleinberg, et sotsiaalsed probleemid esinevad ka jõukates peredes. «On küllalt peresid, kus näiliselt on kõik korras, aga tegelikult on laps omapäi ja vanemad ei tunne huvi, millega ta tegeleb,» oli tohter mures.