Populaarses kuurortlinnas lokkab šigelloos – kas tead, mis tõvega on tegu?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kõhulahtisus on ebameeldiv ja piinlik mure.

FOTO: Panthermedia / Andriy Popov/Scanpix

Augusti lõpus leiti Egiptuse kuurortlinna Hurghada Steigenberger Aqua Magic hotellist surnult kaks briti turisti, kelle surmapõhjuseks peetakse nakatumist šigelloosi tekitava bakteriga.

Kahe turisti, John ja Susan Cooperi surma järel evakueeriti hotellist kõik teised külastajad, sest juba siis kahtlustati viirushaiguse levikut, vahendas Independent. Nüüdseks on selgunud, et kaks briti turisti olid nakatunud šigellabakteriga ning haigusest tekkinud tüsistusi võib suure tõenäosusega pidada nende surmapõhjuseks. Teadaolevalt on nakatunud ka teisi hotellis viibinud turiste.

Šigelloos ehk düsenteeria ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. Sümptomid avalduvad päeva-paari jooksul pärast kokkupuudet seda tekitava bakteriga, ent nende ilmnemine võib ka viibida. Haigus levib enamasti saastunud toidu ja veega ning selle levik inimeselt inimesele on imelihtne, kui nakatunu pole hoolikalt käsi pesnud ning terve inimene puutub temaga samu pindu. Nakatunu võib nakkusohtlik olla isegi kuni paari nädala vältel.

Sümptomitest võib lisaks kõhulahtisusele esineda veel kõhukrampe ning palavikku. Ka nakatunu väljaheites võib leiduda verd. Nakatunu on nakkusohtlik ka siis, kui sümptomid pole veel avaldunud. Nakatumise vältimiseks tuleb vältida avalikes veekogudes kogemata vee neelamist ning pesta korralikult käsi. Nakatunul tuleb aga vältida toiduvalmistamist teistele inimestele ning igasugust kehalist kokkupuudet. Nakkushaiguste tõrje ja kontrolli keskuse andmeil esineb maailmas aastas 80-165 miljonit šigelloosijuhtumit ning selle tagajärjel sureb ligi 600 000 maailma elanikku.

Šigelloos võib nädalaga leeveneda ka iseenesest, kuid kuna inimene kaotab kõhulahtisusega palju vedelikke, on oluline pidevalt vett tarbida. Arvatakse, et teatud inimgrupid on haigusele vastuvõtlikumad, nende seas lapsed, HIVi ja AIDSi põdejad, nõrga immuunsüsteemiga inimesed ning keemiaravi läbivad patsiendid. Kui enesetunne halveneb järsult, näiteks kogeb inimene valusaid kõhukrampe või tema väljaheites on verd, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, kes kirjutab välja antibiootikumid.

Tagasi üles