Konkurentsiamet: apteekide asutamispiirang tuleb kaotada

Apteek. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Konkurentsiamet tegi sotsiaalministrile ettepaneku apteekide asutamispiirangu kaotamiseks.

Ameti hinnangul ei mõju kehtiv piirang ravimiseaduses eesmärgipäraselt ja kahjustab konkurentsi ning tegemist on õigustamatu sekkumisega ettevõtlusvabadusse.

Kehtiva ravimiseaduse kohaselt ei tohi linnades uut üldapteeki avada, kui ühe olemasoleva apteegi kohta on vähem kui 3000 inimest ning maapiirkondades ei tohi lähim apteek jääda vähem kui ühe kilomeetri kaugusele. Algselt kehtestati nimetatud piirangud maa-apteekide kaitseks ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks, kuid käesolevaks hetkeks on selge, et neid eesmärke täidetud ei ole.

«Apteekide asutamispiirangud on loonud olukorra, kus uute konkurentide tulek suurettevõtjate kõrvale on oluliselt pärsitud,» rõhutas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Asutamispiirangust hoolimata on ravimiameti andmetel maa-apteekide arv Eestis pidevalt kahanenud. Ettevõtjad ei asuta apteeke maapiirkondades, kus see ei ole kasumlik ning konkurents koondub ikkagi linnadesse. Seega ei aita need piirangud kaasa ravimite kättesaadavuse tagamisele ega kaitse maa-apteeke.

Apteekide asutamispiirangute kaotamise ettepaneku tegi konkurentsiamet ka juba 2009. aastal. Lisaks turuosalistele ja ametile on asutamispiirangu kaotamist toetanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, justiitsministeerium ning õiguskantsler. Kuigi varasem ettepanek leidis laialdast toetust, kehtib apteekide asutamispiirang endiselt.

Väljavõte konkurentsiameti ettepanekust sotsiaalministeeriumile:

Ravimiseaduse mõjude selgitamiseks küsitles konkurentsiamet kahte üldapteeke omavat ettevõtjat, kes ravimite jaemüügil ei ole turuliidrid. Kohtumisel turuosalistega selgusid järgmised asjaolud:

• Asutamispiirangu tõttu ei ole sageli võimalik avada apteeki uutesse kaubanduskeksustesse või kiiresti arenevatesse elamupiirkondadesse (näiteks Laagris), kuna piirkonna apteekide limiit on juba täis. Need on aga kohad, kus oleks apteegiteenuse olemasolu vajalik tarbijatele ja kasulik apteegile. Samuti ei saa ka ühe asumi piires kolida, kui keskus seoses arendusega nihkub. Asukoha muutmine on ravimiseaduse kohaselt lubatav vaid 500 meetri raadiuses varasemast kohast.

• Asutamispiirang tekitab ettevõtjatele põhjendamatuid kulutusi. Näiteks kui on teada, et kuskile ehitatakse kaubanduskeskus või mõni muu atraktiivne tõmbekeskus, kus hakkab tõenäoliselt käima palju rahvast ning selle koha lähiümbruses ei ole veel apteeki, siis see rajatakse sinna juba enne tõmbekeskuse valmimist. Sellisel juhul peab apteek ootama paremat tulevikku, kandes senikaua põhjendamatuid kulusid, kuna kliente satub sellesse kohta veel haruharva (Jüri ja Pärnu näited).

Ettevõtja kirjeldas olukorda Pärnus, kus asutamispiirang sundis apteeki kolima. Kuna kaubanduskeskus suleti, siis ainus võimalus oma apteek selles linnas säilitada, oli seda 500 meetri kaupa liigutada. Uus sihtkoht asub 1,2 km kaugusel, mis tähendab täiendavalt kahte ajutist peatust (mis tähendab seda, et apteek ehitatakse kogumahus välja ja suletakse kohe pärast avamist).

• Asutamispiirang avaldab praktikas kahjulikku mõju mitte üksnes konkurentsile, vaid ka ravimite kättesaadavusele. Näiteks uusarenduspiirkond Keila linnas, kuhu apteegi asutamine on välistatud, kuna selle läheduses hoiab konkurent vähekäidavas kohas lahti vana apteeki.

• Asutamispiirang nullib väiksemates kohtades konkurentsi ära ja toimib tegelikult ainuõigusena (Jüri Ameerika küla näide).

• Vabanenud apteegikohtadele uue omaniku leidmine toimub liisuheitmise teel ravimiametis. Võiduvõimaluse suurendamiseks on apteegituruliidriga seotud jurist asutanud 100 usaldusühingut nimedega Starting 1 – Starting 100.

• Liisuheitmisel osalejatest suur osa on variisikud, aga on ka lihtsalt õnneotsijaid, kes ei ole tegelikult valmis apteeki asutama. Kui keegi võidab asutamise õiguse, siis on tal võimalus see edasi müüa (näiteks on pakutud hinnaks miljon krooni). Kui õiguse saajal on ka tegelikult asutamise soov, võib apteek siiski jääda tegemata, kuna antud piirkonnas ei pruugi leiduda sobivat kohta (vastuvõetava rendihinnaga pinda käidavas kohas vms).

• Ettevõtja kinnitusel on ta viimasel kahel aastal avanud kuus uut apteeki, neist ühe puhul võideti liisuheitmine ning viiel korral osteti litsents teistelt ettevõtjatelt.

• Apteekide asutamispiirang ei kaitse ka pisikesi pereapteeke ketistamise vastu, kuna tegelikkuses ostetakse need lihtsalt üles.

Tervet kirja saad vaadata siit.