Täna 12. novembril tähistatakse ülemaailmset pneumoonia ehk kopsupõletiku päeva. Kopsupõletiku klassikaline tekitaja on pneumokokk – ülemiste hingamisteede normaalfloorasse kuuluv bakter, mis võib põhjustada keskkõrva-, kopsu- ja ajukelmepõletikku.
Täna tähistatakse ülemaailmset kopsupõletiku päeva
11. november 2011, 17:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub igal aastal maailmas pneumokokinakkusesse ligi 10,6 miljonit alla 5-aastast last. Selle tekitaja poolt põhjustatud haigusesse sureb igal aastal maailmas ligi kaks miljonit inimest, vahendas kliinik.ee.
Pneumokokk paljuneb inimese ninaneelus ning seda nimetatakse kandluseks. On teada, et 5-20 protsenti tervetest täiskasvanutest ja 10-30 protsenti lastest on selle bakteri kandjad. Eestis aastatel 1999-2003 tervetel 1-7-aastaste laste hulgas läbi viidud uuringus leiti 44 protsendil lastest ninaneelus pneumokoki kandlus.
Pneumokoki levimine ühelt inimeselt teisele toimub peamiselt köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel ja rääkimisel tekkivate piiskade kaudu. Tiheda inimestevahelise kontakti korral (nt lasteaias, koolis, jne.) on nakatumise võimalus suurem.
Enamikul lastest tekivad kandluse tagajärjel kaitsekehad ja nad ei haigestu. Teatud juhtudel võivad pneumokokid liikuda ninaneelust teistesse kehapiirkondadesse, kus nad võivad põhjustada tõsiseid haigusi nii lastel kui täiskasvanutel. Kõige raskem on haigus siis, kui bakter satub verre (tekib veremürgitus) ja levib ajukelmetele või kopsu.
2009. aastal registreeriti Eestis 45 pneumokoki haigusjuhtut; haigestunutest kaks olid alla 4-aastased lapsed. Aastatel 2005- 2009 haigestus Eestis pneumokokk-nakkusesse kokku 178 inimest, neist 13 olid alla 4-aastased lapsed. Kõik haiged vajasid hospitaliseerimist ning haigus lõppes surmaga 14-l juhul. Hingamisteede nakkushaigus (eriti gripp) soodustab pneumokokk nakkusesse haigestumist.
Pneumokokk-meningiit ehk mädane ajukelmete põletik on infektsiooni kõige raskem, kuid harvaesinev kliiniline avaldus. Aastatel 1998-2007 registreeriti Eestis lastel 29 pneumokokkmeningiidi haigusjuhtu. Ajukelmepõletikule võib eelneda ülemiste hingamisteede viirusnakkus.
Ajukelmepõletiku tunnusteks on kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus, teadvuse hämardumine, oksendamine, iiveldus ja loidus. Pneumokokk-meningiit on raske haigus, mis vaatamata kaasaegsetele headele ravivõimalustele võib lõppeda lapse surma või invaliidistumisega. Meningiidi kõige sagedasem tüsistus on kurtus. Bakteriaalse ajukelmepõletiku ennetamiseks võib kasutada vaktsineerimist.
Pneumokokid on kopsupõletiku tekitajateks üle 50 protsendil juhtudest ja seda põetakse igas vanuses. Bakterite poolt põhjustatud ägedale kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega haiges rindkerepooles. Lisanduvad piinav kuiv köha, nõrkus ja peavalu.
Pneumokokk võib kopsu sattuda nii ülemistest hingamisteedest kui ka vereringe kaudu. Laste haigestumisriski suurendavad näiteks väike sünnikaal, kunstlik toitmine, halb toitumus, kitsad elamistingimused, vanemate suitsetamine ja linnas elamine. Pneumokokilist kopsupõletikku ravitakse antibiootikumidega. Bakteriaalset kopsupõletikku on võimalik ennetada vaktsineerimise abil.