Suur gripihooaja ülevaade: haiglasse sattus ligi 2000 ja suri 94 inimest

Tänavu kujunes gripihooaeg erakordselt pikaks. Foto: PantherMedia/Scanpix

Terviseameti poolt kokku pandud suure ülevaate järgi haigestus Eestis lõppeval hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi 55 000 - 60 000 inimest.

Tänavune gripihooaeg kujunes pikemaks kui tavaliselt. Haigestumine hakkas tänavu kasvama jaanuaris ja jõudis haripunkti veebruaris, püsides pidev märtsi lõpuni. Üksikud gripijuhtumid registreeriti veel ka juunis. Eestis jõuab gripiviirus reeglina ringlusse detsembri lõpus või jaanuari alguses ning haigusjuhte registreeritakse kuni maini.

Gripihooajal vajas gripi tõttu haiglaravi 1946 patsienti, neist 76 protsenti olid tööealised või vanemad inimesed. Võrreldes eelmise hooajaga suurenes haigestunute arv keskmiselt 7-10 protsendi võrra. Võrreldes eelmise hooajaga suurenes haiglaravi vajanud patsientide arv keskmiselt 30,9 protsenti. Võrreldes eelmise hooajaga suurenes intensiivravi vajanud patsientide arv keskmiselt 46,7 protsenti.​

Intensiivravisse sattunud gripihaigetest surid pooled

Gripi tõttu suri lõppenud hooajal 94 inimest, neist 89 (94,7 protsenti) olid vanemaealised patsiendid vanuses üle 65 eluaasta. Suri kaks raskete kaasuvate haigustega last, kellel gripp soodustas surma.

Üheksa haigla andmetel vajas hooaja jooksul gripi tõttu intensiivravi 212 inimest, vanuses 13 – 98 eluaastat, neist 182 ehk 86 protsenti olid vanuses 65 ja enam. Patsientidest vanuses 20-64 aastat vajasid gripi tõttu intensiivravi 28 inimest ehk 13,3 protsenti. Intensiivravi vajas ka kaks last vanuses 11 ja 13 aastat. Kõikidest intensiivravi osakonda sattunutest suri 44,3 protsenti, neist vanemaeliste hulgas oli suremuse protsent 48,9. Eelmisel hooajal vastavalt 41,6 ja 47,9 protsenti.

Intensiivravisse sattunutest 197-l inimesel ehk 92,9 protsendil olid kaasuvad haigused. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve. 14 inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, kuid 11 neist olid vanuses 65 ja vanemad.

Keegi surnutest polnud vaktsineeritud

Kõik tänavu Eestis grippi surnud kuulusid gripi suhtes riskirühma - keegi polnud vaktsineeritud. Peamine riskitegur oli vanus ja kroonilised haigused. Põhiliseks riskifaktoriks südame-veresoonkonna haigused. Muudest patoloogiatest oli esikohal krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, diabeet, neerupuudulikus ning onkoloogilised haigused. Haiglaravi kestvus oli keskmiselt 7,4 päeva.

Põhipõhjused, mis viisid surmani, olid rasked kroonilised haigused, vaktsineerimatus, patsientide hiline pöördumine arsti poole, antiviraalse ravi ebapiisav kasutamine.  

Eestis on gripi vastu vaktsineerimisega hõlmatus kõige väiksem Euroopa Liidus ja seda vaatamata viimaste aastate huvi kasvule. Maksimaalselt saavutatud tulemus meil oli sel hooajal 3,2 protsenti elanikkonnast ning vanemaealiste seas 4.01 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 56 protsenti. Vaktsineeritud oli Eestis kokku 44 520 inimest; vanemaealiste seas vaktsineeritud 10 752 inimest ehk 4,3 protsenti.

Hooajal sattus intensiivraviosakonda 21 inimest hooldekodudest. Kõik olid vanuses 65 ja enam. Kolm patsienti jõudsid haiglasse üliraskes seisundis, sõnalist kontakti nendega meedikud ei saanud. Kolm patsienti olid voodihaiged, kuus patsienti dementsed. Suri 10 inimest. 

Hooajal oli domineerivaks viiruseks B gripiviirus Yamagata tüvi. B-gripiviirus on üldjuhul väiksema levikupotentsiaaliga ega kutsu esile laiusulatuslikke puhanguid, kuid sel hooajal oli see peamiseks haigustekitajaks. Haiguse raskusaste oli sarnane A gripiviirusest tingitud haiguse kuluga.

Kaas-domineerivateks viirusteks olid A gripiviiruse tüvi H3N2 ja A(H1N1)pdm2009.