Eesti pole narkomaanide HIVsse nakatumist kontrolli alla saanud

Süstlad. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eesti on taas kõige suurema HIVsse nakatuvate narkomaanide arvuga euroliidu riik, tõustes mööda nii Lätist kui Portugalist, selgub Euroopa Liidu Narkoseirekeskuse (EMCDDA) aastaraportist.

2009. aastal nakatus Eestis 63,4 inimest miljoni elaniku kohta narkootikume tarvitades HIVsse, mis on poole rohkem kui pingereas meile järgnevates Leedus (34,9) ja Lätis (32,7). Euroopa Liidu keskmist (2,85) ületame aga lausa 22-kordselt.

Mullu meist napilt eespool olnud Portugal on aga langenud 13,4 juhtumiga miljoni elaniku kohta neljandaks.

Õigupoolest oligi Eesti selle kurva pingerea viimaselt kohalt ärakäik üheaastane erand – meil on juba ligi terve kümnendi olnud iga-aastaselt HIVi nakatuvate narkomaanide arv konkurentsitult euroliidu suurim, kui arvutada nakatujate suhet miljoni elaniku kohta.

Nii saatsimegi Euroopasse sõnumi, justkui oleks Eestis vaid 7 protsenti HIVi nakatunutest narkootikumide tarvitajad, peamiselt seetõttu, et arstid teatasid kas hooletuse või suure töökoormuse tõttu üha harvemini, mis põhjustel nende patsient HIVsse oli nakatunud – vähemalt selgitas nii toona olukorda Tervise Arengu Instituut.

Instituudi enda hinnangul oli tegelik näitaja enam kui kümme korda suurem. Seda tuletasid nad asjaolust, et nendest HIVsse nakatumistest, mis olid teada, oli kolmveerandi tagas narkootikumide tarvitamine (valdavalt opioidide süstimine).

Praeguseks on andmete sisestamine nii sotsiaalministeerimi kui Tervise Arengu Instituudi hinnangul paranenud, mida näitab meie taas pingereas viimaseks langemine. Kuid positiivsetest arengutest hoolimata on mõlema hinnangul Eesti tegelik olukord jätkuvalt oluliselt kurvem.

«Registreerimissüsteem on veidi paranenud, aga mitte oluliselt. Endiselt jääb antud puudulikule statistikale tuginedes olukorrast vale mulje ja probleem on taunimist väärt,» rääkis Tervise Arengu Instituudi Eesti Uimastiseire Keskuse juhataja Ave Talu.

Tema väitel võib uskuda, et ka praegu ligi pooled nakatujatest, kui mitte rohkemadki, süstivad narkootikume.

Kui 2008. ja 2009. aastal oli neist, kelle nakatumistee on teada, 75-77 protsenti süstijad, siis 2010. aastal langes see number poole lähedale ehk 47,7 peale.

«2010. aasta andmete interpreteerimisel tuleb taas olla ettevaatlik, sest see number võib olla langenud võrreldes varasema astaga erinevatel põhjustel,» rääkis Talu. «Endiselt on nakkuse levikutee paljudel juhtudel teadmata ja võimalik, et teistes riskirühmades on paranenud nakkuse registreerimine,» tõi ta ühe võimaliku selgituse, miks võib tegelik number olla mõningal määral suurem.

Absoluutnumbrite keeles öeldes võis mullu HIVsse nakatunud 372 inimest tegelikult vähemalt 177 olla narkootikume tarvitanud. Samas, rahvusvahelisse võrdlusse saame saata selle asemel kolm korda väiksema numbri ehk 62.

Sotsiaalministeerium on asekantsler Ivi Normeti sõnul probleemist teadlik ning pingutab statistika tõepärasemaks muutmise nimel ehk lubab lihtsustada arstide tööd.

«Nakkushaiguste infosüsteemi peavad arstid hetkel sisestama teatisi käsitsi, mis võib olla üks takistus andmete edastamisel,» rääkis Normet.

Tema väitel on arstid juba aastaid soovinud, et nad saaksid täita vajalikud dokumendid enda haigla infosüsteemis. Sealt liiguksid andmed automaatselt riiklikku nakkushaiguste registrisse ja seega ei peaks arstid enam kahte süsteemi paralleelselt kasutama.

Normet lubas, et järgmisel aastal alustab selline süsteem ka juba tööd, et käivituda täies mahus aasta hiljem.

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi koostöös tehtud läbilõikelised uuringud näitavad, et HIV on Eesti süstivate narkomaanide hulgas väga levinud võrreldest teiste euroliidu liikmesriikidega.

«Üle 50 protsendi uuritud süstivatest narkomaanidest on HIVi nakatunud,» ütles Talu. «Samas on positiivne, et HIV levimus on langenud uute süstivate narkomaanide hulgas, millele on tõenäoliselt kaasa aidanud sihtrühmale suunatud kahjude vähendamise teenuste laienemine.»