/nginx/o/2010/11/02/458582t1h917f.jpg)
18. novembril möödunud Euroopa Antibiootikumipäeval manitsesid tervishoiutöötajad inimesi terveks saama antibiootikumide abita.
Antibiootikumide liigtarbimine aitab nakkustel levida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Päeva eesmärk on teadvustada nii avalikkusele, haigusi põdevatele inimestele kui tervishoiutöötajatele, et antibiootikumid on väga väärtuslikud ja kasulikud ravimid paljude bakterhaiguste ravimiseks ainult siis, kui neid mõistlikult, põhjendatult ja võimalikult vähe kasutada,» märkis terviseameti teade.
Nagu on näidanud aastakümneid kestnud antibiootikumide ajastu, on nende kergekäeline kasutamine viinud nii haiged kui arstid väga keerukasse olukorda, kus paljud haigustekitajad on omandanud resistentsuse ehk antibiootikumide toimele mitteallumise. Haigustekitajate resistentsus on haiglanakkuste ehk üldisemas mõistes tervishoiuga seotud nakkuste kaksikvend, sest valdavalt «toodavad» resistentseid mikroobe haiglad, kus on ühelt poolt palju abi vajavaid patsiente ja teiselt poolt tarbitakse ka palju antibiootikume.
Antimikroobne resistentsus ja tervishoiuga seotud nakkused on nii maailmas kui Euroopas üks tõsisemaid tervishoiuprobleeme. Euroopa Liidus nakatub aastas tervishoiuga seotud nakkustesse umbes neli miljonit inimest ja sureb ligi 37 000 haiget. Rohkem kui kolmandiku nendest surmajuhtudest põhjustavad resistentsed ehk ravimite toimele mitte alluvad mikroobid.
Antimikroobne resistentsus ja tervishoiuga seotud nakkused on viimastel aastatel omandanud uued mõõtmed – seoses Euroopa Liidus kehtima hakkava patsientide vaba ravivõimaluse valikuga intensiivistub oluliselt haigete inimestega riigist-riiki edasikantavate ravimresistentsete bakterite ja viiruste hulk. Kui selline ravimresistentsete haigustekitajate levik koos haigetega oli nn. vanades Euroopa Liidu liikmesmaades märkimisväärne, siis lähitulevikus saab see oluliselt intensiivistuma nn. uute liikmesriikide arvel, kus nii antimikroobse resistentsuse kui haiglanakkuste ennetamine ja tõrje ning antibiootikumide kasutamise strateegia on ajalooliselt olnud nõrgemal järjel.
Antibiootikumide tarbimine Euroopa Liidus on aastail 2007-2009 vähenenud ainult kuues liikmesriigis – Iirimaal, Hispaanias, Rootsis, Eestis, Lätis ja Sloveenias. Suurimad antibiootikumide tarbijad on Kreeka, Küpros, Prantsusmaa ja Itaalia.