/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/11/02/6026875t1hbeaa.jpg)
Euroopa Liidu riigid on järjest enam minemas organidoonorlusega vaikimisi nõustumise teed ehk kui inimene pole riigi andmebaasidesse kirjalikku mittenõustumise vormi esitanud, on ta surres automaatselt elundidoonor.
Euroopa organidoonorluse praktika: kui eluajal vastu pole, saad automaatselt doonoriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellele süsteemile on üle läinud Hispaania (mille kogemust peetakse edulooks), Belgia, Holland, Prantsusmaa, äsja ka Inglismaa, vahendas ERR uudisteportaal.
Nii mõnelgi eestimaalasel on rahakoti vahel kunagi täidetud elundidoonorlusega nõustumise vorm, samuti saab nõusolekuvormi täita digilugu.ee portaalis.
Teoreetiliselt polegi kirjaliku nõusoleku andmine Eestis vajalik, et elundidoonoriks saada, sest nagu ütles ERR-ile sotsiaalministeeriumi nõunik Ingrid Ots-Vaik, kehtib ka Eestis vaikimisi nõusoleku süsteem, ent mitte nii konkreetselt, kui teistes selle kehtestanud Euroopa riikides.
«Eestis on põhimõtteliselt kõik doonorid, aga kui inimene oma eluajal tahet üht- või teistpidi pole väljendanud, minnakse pärast ta surma küsima seda lähedaste käest, et kas nad teavad, kas ta on väljendanud oma vastuolekut surmajärgseks elundidoonorluseks,» selgitas Ots-Vaik.
Loe artiklit täismahus ERRist.