Sisuturundus

Kuidas hoolitseda laste suuhügieeni eest?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Apotheka

Just vanemad on need, kes harjutavad lastesse elukestva harjumuse korralikult hambaid pesta ja nende eest hoolt kanda. Millised on põhitõed, mida tuleb laste hammaste eest hoolitsemisel järgida, räägib Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum.

Lihtne reegel on see, et laste hambahügieeni eest tuleb hoolitseda kohe kui esimene piimahammas on lõikumisel. Kuna see põhjustab enamikele lastele valu, on mõistlik soetada lapsele igemeid jahutav ja seeläbi ka valu ja pakitsust leevendav närimisrõngas, samuti leiab apteegist massaažiharju ja rahustavaid igemegeele – näiteks Kamistad Baby Gel või Multi-Mam BabyDent.

Kui beebil on kasvõi üks hammas lõikunud, tuleb alustada ka hammaste puhastamisega, sest hambakatt on väga kiire tekkima. Tavaliselt saavad lapsed kaariesepisikud endale oma vanematelt või teistelt inimestelt, kes lapsega lähemalt kokku puutuvad.

Kui inimene, kellel on suus kaariest tekitavad bakterid, annab oma suust läbi käinud eseme – näiteks luti või lusika – lapsele suhu, kanduvad haigusetekitajad lapsele üle. Suus olevad kaariest tekitavad bakterid, söömise järgselt tekkiv happeline keskkond ning ebapiisav hügieen loovad tingimused hambaaukude tekkimiseks. Kui pole bakterit, pole ka hambaauku!

Seega peavad ka lapse eest hoolt kandvad inimesed hoolikalt jälgima, et nad ei paneks enda suust läbi käinud asju lapsele suhu ning et nende enda suuõõnes oleks kaariest tekitavate bakterite hulk miinimumi viidud. Selleks peab täiskasvanu hommikul ja õhtul hambaid pesema, regulaarselt hambaniiti kasutama, ravi vajavad hambad korda tegema ning pärast igat söögikorda ksülitooli sisaldavat närimiskummi närima. Mida hiljem bakteritega nakatumine toimub, seda tõenäolisemalt püsivad hambad terved.

Kaitsevõruga hambahari

Beebide hambaid tuleb pesta nii nagu ikka – kaks korda päevas, hommikul enne sööki ja õhtul pärast. Väga oluline on lapse suu ja hambad enne tema uinumist kindlasti ära puhastada.

Imikute esimeseks hambaharjaks sobib näiteks Nenedent sõrmeotsa hambahari, millega on mugav igemeid masseerida ja hambakattu eemaldada. Harjaga käib kaasas ka hambapasta. 

Üheaastasel lapsel saab kasutusele võtta juba hambaharja. Esialgu soovitaks valida sellise hambaharja, mida laps ei saa endale tänu kaitsevõrule kogemata kurku lükata. Selline on näiteks NUK esimene hambahari, aga ka Jordan Step by Step hambaharja on lapsel mugav ise käes hoida.

Igaljuhul peab lapse hambahari olema spetsiaalselt lastele valmistatud või kandma vähemalt kirja extra soft, et see ka veidi tugevama harjamise korral lapse hambaid ei kahjustaks. Hambaharja tuleb vahetada iga kolme kuu järel.

Fluoriidiga või fluoriidita?

Tähtsaim aspekt lastele hambapastat valides on fluoriidi sisaldus. Meie kõigi hambad vajavad fluoriidi, aga laste arenevaid piimhambaid võib liiga suurtes kogustes fluoriid hoopis kahjustada ning tekitada fluoroosi. See avaldub valgete või pruunide laikudena, hambaemaili tuhmumise ja lõpuks selle osalise või täieliku hävinemisena.

Kuna beebid ja väikelapsed ei oska veel hambapastat välja sülitada, tasub seega esimeseks hambapastaks valida fluoriidi- ja mentoolivaba ning näiteks puuviljamaitseline pasta – Nenedent-baby hambapastad, Weleda hambageel või näiteks Biorepair metsmaasika hambapasta

Fluoriidi (500ppm) sisaldava hambapastaga võiks alustada kaheaastaselt, selleks ajaks on laps tõenäoliselt õppinud ka pastat sülitama. Kui see päris selge, võib pasta ajapikku vahetada ka suurema fluoriidisisaldusega (1000ppm) hambapasta vastu.

Õiged võtted kogu eluks

Lapsevanemad võiksid laste hambaid pesta kuni kuueaastaseks saamiseni. Kindlasti tekib mudilastel mingi hetk soov iseseisvuda ja oma hambaid ise pesta. Sellel perioodil tuleb täiskasvanul lapse motiveerimiseks sageli nutikas olla ja kavalaid trikke välja mõelda, et laps ikkagi laseks vanematel oma hambaid pesta. Lapsel võib lasta küll ise hambaid harjata, aga lapsevanem võiks need hiljem veel korralikult ise üle pesta. Hügieenivõtete õppimisel on abi kindlasti ka sellest kui lapsed näevad, kuidas vanemad enda hambaid harjavad.

Hambaid pestes on mõistlik harja natuke igeme poole viltu hoida ja jälgida, et puhtaks saaksid ka tagumised pinnad, puhastatud keelepoolsed pinnad ja ka hammaste suulaepoolne pind, mis tavaliselt ära kipub ununema.

Hambapesu võib ka huvitavaks teha – võtta kasutusele kaheminutilise liivakella, kuulata mõnd hambapesulaulu, proovida läbi erinevaid mootoriga ja mootorita hambaharju või teha kasvõi hambapasta võidusülitamist kraanikausi äravooluaugu pihta.

Väga tihti teevad lapsevanemad selle vea, et joodavad lapsele enne magamaminekut piima või mahla. Niimoodi toidetakse baktereid, mis omakorda toodavad hapet, mis tekitab hambasse auke.

Oluline on last hambapesuga harjutada maast-madalast peale, et ta teaks, et pesemata hammastega magama ei minda. Lisaks hambaaukude ennetamisele tuleb käia ka hambaarsti juures, et hinnata, kas hambad kasvavad õigesti ja kas senine suuhügieen on olnud piisav. Esimene hambaarsti külastus võiks olla hiljemalt esimese eluaasta täitumisel. Oluline on harjutada laps hambaarsti juures kontrollis käima, seal suud avama ja seda kohta mitte võõrastama. Ei ole hea pöörduda lapsega esmakordselt arsti poole alles kaariese ilmnemisel.

    Tagasi üles