/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/10/11404298t1h9d3a.jpg)
Uues uuringus selgus, et päevane unisus võib tähendada oluliselt suuremat tõenäosust hiljem haigestuda Alzheimeri tõvesse, mis on dementsuse kõige saedasem vorm.
Kui tunned end päeval unisena, võib see ennustada seda ohtlikku haigust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alzheimeri tõve põdevad inimesed on suures osas üle 65 aasta vanad, aga eelnevate teadustööde kohaselt võib haigus hakata tekkima juba 25 aastat enne selle sümptomite silmnähtavat avaldumist. Vanematel kui 85aastased on Alzheimeri haigusrisk suisa ligi üks kolmandik, vahendab Medical News Today. Teadaolevalt mängivad haiguse tekkes rolli nii geneetika, toitumine, füüsiline ja vaimne aktiivsus, ning uute uuringute kohaselt peaks nimekirja lisama ka une.
Hiljuti avastasid Washingtoni Meditsiinikooli ja Stanfordi Ülikooli teadlased, et viletsa une tagajärjel tekivad ajus ajutiselt samad ühendid, mis on seotud Alzheimeri tõve tekkega.
Baltimore`i teadlased vaatlesid aga seost Alzheimeri tõve tekke ja päevase unisuse vahel. Uuringandmed hangiti erinevate uuringute põhjal alates 1958. aastast. 123 uuritavale olid tehtud ka aju resonantsuuringud. Uurijad leidsid üllatavalt kõrge seose – inimestel, kes kurtsid päevast unisust, oli 2,75 korda kõrgem risk, et nende ajus tekib ülemääraselt amüloid-beetat, mis on Alzheimeri tõve tekkimise põhjustest.
Uurimistulemused viitavad, et ülimalt oluline on puhata end korralikult välja.