Turovski eesnäärmevähist: ma lihtsalt ei karda enam selliseid šokke

Aleksei Turovski. Foto: Madis Sinivee/Eesti meedia / Scanpix Baltics

Eesnäärmevähk hiilib tihti ligi ilma vaevusi tekitamata, mistõttu on esmatähtis oma tervisest ise hoolida ja reageerida, kui perearst pakub seda tuvastada aitava PSA-testi võimalust. Nii juhtus ka etoloog Aleksei Turovskiga, kes tänu tarmukale perearstile haigusest veel õigel hetkel teada sai. 

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja dr Martin Kivi sõnul avastatakse Eestis 80 protsendil juhtudest eesnäärmevähk selle algusjärgus, vaid viiel protsendil on tegu kaugelearenenud haigusega. Tegu on Euroopas kõige sagedamini esineva pahaloomulise kasvajaga, Eestiski esineb aastas ligi tuhat eesnäärmevähi esmasjuhtu. Kui aga vähk on piiratud eesnäärmega ehk pole oma siirdeid jõudnud mujale kehasse ajada, siis on viie aasta elumus sajaprotsendiline.

Mõjutab kogu peret

Dr Kivi hinnangul ei saa eesnäärmevähki pidada ainult meeste haiguseks, kuna see mõjutab kogu peret ning just nende tugi on mehele kõige olulisem. «Kohe peale diagnoosi saamist kaasneb psühholoogiline ja emotsionaalne stress, langeb huvi igapäevategevuste, seksuaalelu, füüsilise aktiivsuse vastu. Siis toimub eluväärtuste ümberhindamine, mees hakkab muretsema oma elu, tervise ja tuleviku pärast,» rääkis ta tänasel vähiliidu konverentsil. Mees vajab diagnoosi saamise hetkest saati pere toetust, sest igasugune ravi võib muuta tema elukvaliteeti, näiteks võivad toimuda muutused mehe potentsis. «Minu praktikas on olnud ka peresid, kes on lahku läinud,» nentis uroloog.

Ta rääkis, et uuringutes on kindlaks tehtud näiteks see, et abielusolek ise ei mõjuta eesnäärmevähki haigestumist, kuid abielumehed surevad 40 protsenti väiksema tõenäosusega. Põhjus on lihtne – naine hoolitseb mehe eest ning abielumehe puhul saab arstki üsna kindel olla, et sel juhul saavad mehel vajalikud tabletid võetud ning ravi toimima.

Meestearst dr Kristjan Pommi sõnul ei pruugi eesnäärmevähk alguses endast oluliste kaebustega märku anda. Need tekivad pigem siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. «Kaebuste puudumine ei tähenda, et haigust ei ole, igal juhul tuleb end testida ka siis, kui tundub, et tervisega on kõik korras. Kui oled 50 täis ja pole pidanud vajalikuks teste teha, siis aegajalt ikka satume perearsti juurde, seal tuleks analüüs ära teha,» sõnas ta. Esimene kontakt peakski olema perearst, kelle juures saavad üle 50-aastased mehed teha PSA-testi. Selle kõrge tulemuse korral saab mees juba vajaliku suunamise.

Turovski sai perelt palju tuge

Oma kogemusest eesnäärmevähiga rääkis vähiliidu konverentsil etoloog Aleksei Turovski, kel diagnoositi haigus 4-5 aastat tagasi samamoodi ilma igasuguste kaebusteta, küll aga oli tema perearst nii resoluutne, et sai mehele PSA-testi õigeaegselt tehtud. «Kuidas ma end tundsin? Kas oli šokk? Arvatavasti oli selline närve vapustav teave. Mul on elus nii palju neid olnud, et ma lihtsalt ei karda enam šokke. Otsustasin kohe, et perele ei räägi midagi seni, kui kogu diagnostika on tehtud ja saan mingisuguse diagnoosi. Hiljem pere pahandas, et miks ma kohe ei öelnud,» meenutas ta.

Kui diagnoos käes ja arstiga raviplaan paika pandud, käis Turovski ligi 40 korda kiiritusravil. «See on intensiivne, midagi meeldivat selles ei ole, aga pole hullu ka. Eriti kui sulle sekundeerivad sõbrad ja sugulased, eelkõige perekond. Pere oli sel ajal juba teadlik ja pojad ning abikaasa käisid minuga koos. See oli tõesti toetav, eriti see, kui suur huvi poistel oli vaadata, mis seal isa sees on,» rääkis ta. Praeguseks on haigus tagasi tõrjutud, kuid mees käib veel kaks korda aastas kontrollis vere- ja PSA-analüüse andmas ning raviarsti juures. PSA tase on hetkel ilusti kontrolli all.

«Täna sain teada, kui tähtis on geneetiline faktor - minu isapoolses suguvõsas polnud kartsinoome küll mitte, aga ka diagnostika polnud nii tasemel. Minu emapoolne vanaisa suri küll vähki, aga see võis olla hoopis maksavähk. Igal juhul ütlen oma poistele, et igaks juhuks hakake kontrollis käima juba 45-aastaselt. See on lihtne liigutus, annad verd ja tunned huvi tulemuse vastu. Ma võin kinnitada, mehed, ärge kartke, selleks ei ole alust, et kohe paanitseda või mõelda, et kogu elu (eriti seksuaalelu) on nüüd läbi,» kinnitas Turovski.

Eesnäärmevähi riskitegurid:

• Vanus - risk hakkab tõusma üle 50-aastastel meestel, kõige rohkem esineb seda aga üle 65-aastastel.
• Pärilikkus - kui isal on haigus olnud, siis on pojal kaks korda kõrgem haigusrisk. Kui muidu võiks kontrollis käia mehed alates 50. eluaastast, siis varasema suguvõsas esinemise puhul võiks pöörduda juba 45-aastaselt.
• Elukoht ja etniline kuuluvus - rohkem kipub eesnäärmevähki esinema USAs, Kanadas, Austraalias, LAVis, mustanahalistel aga kaks korda enam kui europiididel.
• Riskiteguriteks on peetud ka päevitamist ja rohket punase liha söömist, kuid need seosed ei ole kinnitatud.