MMSi-joojate kurikuulus Facebooki grupp suleti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

MMSi mineraalne suuloputusvahend.

FOTO: Mineralgarden.org

Terviseamet taotles Facebookis MMSi ja DMSO ühendeid propageeriva grupi sulgemist ning lõpuks läks see ka korda – suhtlusvõrgustik lasi ebaravi levitava grupi sulgeda.

Terviseamet sai täna teate selle kohta, et Facebookis tegutsenud MMSi kinnine grupp «MMS ja DMSO Eesti» on suletud. Põhjusena mainiti teates Facebooki eeskirjade rikkumist grupiliikmete poolt, sõnas terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri.

Teate puhul oli tegemist vastusega terviseameti varasemale taotlusele, milles ametnikud palusid Facebookilt abi sulgemaks gruppi, kus tegeleti inimese tervist kahjustada võiva väärinfo vahendamise ja levitamisega. 

MMSi ja DMSO ühendite propageerimine hoogustus täiendavalt tänavu juulis, mil seda teemat käsitles Tallinna TV saade «Hannes Võrno 33 minutit». Teadaolevalt tõi saade Facebooki gruppi mitu tuhat uut huvilist. Kokku oli grupis tuhandeid huvilisi ning seal käis igapäevaselt elav arutelu, peamiselt saidki «uued tulijad» kogu info just Facebookist. 

Kloordioksiidi tarvitamine sai alguse USAst, kus Louis Daniel Smith tõi 2007. aastal turule MMSi ehk Miracle Mineral Supplementi nimelise preparaadi. Smith mõisteti USAs 2015. aastal süüdi vandenõus, smugeldamises, valesti sildistatud kemikaali ravimina müümises ja kelmuses.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmeil võis preparaat Eestis kättesaadav olla vähemalt alates 2009. aastast, mil neil on registreeritud esimesed telefonikõned mürgistustest, mille põhjuseks on MMSi tarvitamine. Näiteks oli vanaema mures lapselaste pärast, kellel MMSi manustamise tõttu olid katki suunurgad ning kes kannatasid oksendamise ja kõhulahtisuse all. Üks täiskasvanu kurtis aga peale viie tilga MMSi tarbimist kõhulahtisuse, uimasuse, iivelduse ja kurguvalu üle.

Nüüdseks suletud salajane grupp «MMS ja DMSO Eesti» Facebookis.

FOTO: Erik Prozes

Miks lasid nii paljud inimesed end mõjutada sotsiaalmeedias toimuvast ning uskusid Facebooki grupis räägitut? Seda aitab lahti mõtestada Confido Vaimse Tervise Keskuse juht ja psühhiaater dr Mari-Liis Laanetu.

Alati on olnud eri eluvaldkondades n-ö teisitimõtlejaid, kelle uskumused ja tõekspidamised erinevad laiemalt levinud arusaamadest, tõenduspõhisest. Ka meditsiin pole selles osas mingi erand. Arsti ja patsiendi suhtes on usaldusel väga suur tähtsus – usaldatakse ju oma elu ja tervis teise inimese kätte. See suhe on aja jooksul väga palju muutunud, järjest rohkem on antud patsiendile vastutust, otsustamisõigust, kuid samaväärselt pole tähelepanu pööratud patsientide teadlikkuse suurendamisele.

Väga raske on teha otsuseid asjade kohta, mille kohta puuduvad piisavad teadmised või mida ei mõisteta sügavuti. Tänapäeval ei saa ka eeldada, et inimesed usaldavad pimesi seda, mida arstid ütlevad või mida meediast loetakse.

Ühest küljest võib olla põhjuseks, miks kiputakse uskuma oma tervisega seonduvalt pigem sotsiaalmeedias levivat infot või sõpru-tuttavaid, asjaolu, et seal esitatu on lihtsamini mõistetav. Enda jaoks tekib arusaamine, kuidas üks või teine asi toimib.

Inimene saab seeläbi justkui tagasi kontrolli tunde. Tekib mõistmine, miks miski on just nii, nagu räägitakse ja ta tunnetab, et saab ise edasist sündmuste käiku suunata. Eriti vastuvõtlikud sellise info suhtes on inimesed, kel on olnud varasemalt meditsiiniga seoses negatiivsena tõlgendatud kogemus või kes on mingil põhjusel kaotanud lootuse abi saada.

On mitmeid faktoreid, mis mõjutavad inimeste usaldust arstide suhtes. Oluline roll on kindlasti ka meedial, kus enamasti leiab kajastamist see, kui midagi läheb halvasti või valesti, positiivsed kogemused jäävad aga reeglina inimeste enda teada. Kindlasti on oma osa ka muutunud nõudmistel meditsiinis - arstidel on suur töökoormus ja sama suur dokumenteerimiskohustus, mistõttu patsiendiga suhtlemiseks jääb aina vähem aega. See omakorda tekitab tunde, et arsti patsiendi probleemid ei huvita, et teda ei kuulata. Samuti pole pahatihti aega põhjalikeks selgitusteks. Kui samas leidub keegi, kellel on piisavalt aega ja kes asju inimesele arusaadavalt selgitab (ka siis, kui see ei pruugi olla õige), kuulatakse ja usutaksegi teda.

Tagasi üles