ITK investeeris tugevalt laste ja noorukite lülisambakirurgiasse

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Laps haiglas. Foto on illustratiivne.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Selle aasta aprillist töötab Ida-Tallinna Keskhaiglas aastakümnete pikkuse kogemusega dr Tiit Härma, kelle tulekuga alustas ITK lülisambakirurgia keskus laste ja noorukite süsteemset vastuvõttu. 

«Meil on väga hästi läinud ja dr Härma liitumine meeskonnaga on andnud keskusele uue hingamise, meie fookusgrupp oli seni hoopis teine. Nüüd oleme laiendanud haaret ja hakanud teises tempos töötama,» ütles keskuse juhataja dr Taavi Toomela.

Toomela sõnul on süsteem nii hästi käivitunud, et ITK on paari suvekuuga saanud aidata juba 30 last-noorukit, kellel on erinevad keerulised lülisambahaigused. Kohanemine on olnud kiire ja tavaliselt sellise muutusega tekkivat ooteaega ei ole haiglas olnud. «Kõik haiged on saanud abi, ükskõik, kus neid on varem opereeritud. Nad on oodatud siia, meie meeskond tegeleb kõikide – nii esmast kui ka järelravi vajavate – patsientidega.»

Dr Tiit Härma.

FOTO: ITK

Eelnevalt ei jõudnud lapsed ja noorukid ITK lülisambakirurgia keskusesse süsteemselt ja see oli keskuse teadlik valik. Lülisambahaigete laste ja noorukite hulk Eestis on väike – nii esmaseid kui ka korduslõikuseid on aastas kokku umbes 50. Erinevate haiglate vahel neid 50 operatsioone jagades on lõikuste arv lihtsalt liiga väike, et arstidel tekiks arvestatav kogemus ja oleks mõttekas teha suuri investeeringuid.

Nõuab täielikku pühendumist

Eesti populatsiooni arvestades on primaarset skolioosi, mida saab lõigata, umbes 20, maksimaalselt 30 juhtumit aastas. «Lisaks on lülide väsimusmurrud, kaasasündinud haigused, erinevad lülisambapatoloogiad – kõiki kokku tulebki umbes 50 esmast lõikust lastele,» loetles dr Toomela.

Kuna kaasaegne lülisambakirurgia areneb väga kiiresti, on keeruline teha investeeringuid aastas vaid 50 haigusjuhu jaoks. Kui rohkem fokusseerida ja teha lõikused ühes keskuses, siis on võimalik valdkonda arendada; meeskond katab kõiki haigeid ja kui on piisav haigusjuhtude arv, siis suudetakse investeerida ja kaasaegseid lahendusi pakkuda, lisas arst. 

Dr Tiit Härma tõdes, et Eestis on olnud arusaam, et lastekirurgid valdavad kõike ja teevad kõiki operatsioone ning täiskasvanutel on spetsialiseerunud arstid, kuid see aeg on möödas. «See ei ole enam võimalik – kaasaegsed ravimeetodid ja tehnoloogia on muutunud nii keeruliseks, et täna me aitame ka selliseid lapsi, kelle puhul ei tulnud see mõni aeg tagasi kõne allagi. Arst ei saa tegelda saja haigusega – see töö nõuab täielikku pühendumist.»

Tehnika ja meeskond olemas

Dr Härma liitumisega on ITK saanud oma meeskonda hindamatu kogemuse. «Ta on 40 aastat igapäevaselt laste ja noorukite lülisambaprobleemidele pühendunud ja meie seljatagune on nüüd hoomamatu. Meil on enimpraktiseerinud eri põlvkondade arstid koos ühes keskuses, ühe eriala mõttes ei saa paremat olukorda olla,» ütles dr Toomela. 

Dr Toomela rõhutas ka, et kogu lülisambakeskuse mõte on olla jätkusuutlik. Dr Rasmus Allikvee toetab seda ideed: «Ühemehe-show ei ole jätkusuutlik, keskus eeldab meeskonnatööd ja siin on see olemas.»

Lisaks meeskonnale on vaja ka vastavat instrumentaariumi. «Kogu instrumentaarium on 24/7 olemas, me ei hakka sissetulnud haigele üle maailma sobilikku instrumentaariumi otsima. Valmidus on olemas,» ütles dr Allikvee. «Meil on olemas valvearst ja keeruliste juhtumite jaoks on alati valmis kaks arsti. Alati on kogenud arst varus. See on meie meeskonna eelis. Meil on ka neuromonitooringu arstid. See tagab lõikuse ohutuse.»

Keskuse ühe eelisena näevad ITK lülisambakirurgia keskuse arstid teadmiste ja kogemuste koondumist ühte kohta, kus saab kasvatada omale järelkasvu, kes jätkab seda tööd. «Lülisambakirurg on see, kes tegeleb laste, noorukite ja täiskasvanutega, neid abistavad vastava vanusegrupi arstid, kas pediaatrid, sisearstid või geriaatrid. See on tavapärane praktika, see on 21. sajandi meditsiin,» lisas dr Toomela.

Uusi spetsialiste raske leida

Uute spetsialistide leidmine on endiselt väga keeruline ja tegelikult aeganõudev. Haigla tegi uuringu TÜ lõpetanud ortopeedide ja neurokirurgide seas, kellest vastas 67 protsenti. Neist üle 80 protsendi pidas oma teadmisi iseseisva lülisambakirurgina selliseks, et nad ei saaks igapäevapraktikas hakkama.

Uuringu tulemused lähevad dr Toomela sõnul kokku maailma praktikaga – kogu lülisambakirurgia teadmised-oskused õpitakse järelresidentuuris või mõnes keskuses töötades. Selleks kulub enamasti veel viis aastat. «Spetsialiste ongi seepärast keeruline leida, sest kooli lõpetanud arstid vajavad järelõpet,» sõnas ta.

Dr Toomela sõnul seisab ees nüüd laste ja noorukite lülisambaprobleemide süstematiseerimine ja analüüs. «See on sama töö, mida oleme eelnevate aastate jooksul teinud näiteks onkoloogilise abiga – oleme lülisamba metastaasid ja primaarsed kasvajad süstematiseerinud, analüüsinud ja tulemused kokku võtnud. Täpselt sama tuleb teha ka laste lülisambaprobleemidega.»

Möödunud aastal tehti Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuses üle 400 operatsiooni.

Tagasi üles