Hambasiirdamine võimaldas Helary Mägisalul sportlaskarjääri jätkata

Kreeka-Rooma maadleja Helary Mägisalu (punases). Foto: Elmo Riig / Sakala

Kreeka-Rooma maadluse EM-i hõbemedalist Helary Mägisalu treeningutesse tõi sel kevad-suvel ligi kuu-ajase pausi valutav hammas. Valust vabanemiseks tuli ette võtta põhjalik raviprotseduur, mis hõlmas hambasiirdamist.

Nii pühapäevasportlaste kui tippsportlaste sooritusvõimet mõjutavad nii üldfüüsilise tervise olukord, igapäevane toitumine kui ka näiteks suutervise küsimused. Tippsportlane oli teadlik, et tema hammaste olukord pole kiita, kuid kui hambavalu sagenes ning ka igemed hakkasid aeg-ajalt veritsema, tuli midagi plaanitust kiiremini ette võtta. «Haigusel ja valul ei tohi lasta süveneda – ükskõik kas tegemist on suure vigastuse või väiksena tunduva hambavaluga. Kui oodata, siis läheb hullemaks,» sõnas Mägisalu.

«Hambavalu võib olla suurem sooritusvõime pidurdaja kui magamata öö või isegi varasemad treeningvigastused,» sõnas Sakala Hambaravi arst Maria Ardel, kes lisas, et hambavalu on üldjuhul tingitud rahvakeeli hambaaugust, mida saab parandada ja seeläbi valust vabaneda paari päevaga, kuid keerulisematel juhtudel ka mitte-lõikunud hammastest, mis nõuab kirurgilist sekkumist. 

Mägisalu treeninguid häirima hakanud valust vabanemiseks oli tarvis teha keerulisem hambaravi protseduur, sest tal oli ravile mitte alluv purihammas ja igemest mitte välja lõikunud alumine tarkusehammas. Seetõttu tuli valu põhjustanud hammas lausa eemaldada. Hambaarsti sõnul ei saa aga hambumuse hoidmiseks jätta eemaldatud hamba kohta tühjaks, mistõttu tuli Mägisalule uus hammas siirdada.

«Vana hamba kohale uue hamba siirdamine nõuab esmalt koha ettevalmistamist ehk hambalooži loomist, sinna uue hamba sobitamist ning seejärel ka limaskesta plastikat, et uus hammas igemega kokku sobituks,» selgitas raviarst Ardel, kelle sõnul lahastati siirdatud hammas ligi neljaks nädalaks.

Sportlase raviarst sõnas, et Mägisalu ravi puhul oli tegemist juhtumiga, kus siirdatava hamba juured olid lõpuni formeerumata, millest tulenevalt oli suur tõenäosus, et siirdatud hammas jääb vitaalseks ehk elusaks ja juureravi vaja ei ole. See tähendab, et kui tippsportlane kaotas küll enda elusa hamba, sai ta asemele täiesti funktsioneeriva uue elushamba, mis sobitus tema hambumusega.

Mägisalu nentis, et kui muude kirurgiliste protseduuride puhul oleks treenimine olnud mõeldamatu, siis hambasiirdamise järel sai ta ka raviprotsessi jooksul treeningutega jätkata. «Esimese ravinädala järel valu leevenes ning sain alustada kergemate treeningutega. Kuigi hammas oli alles lahases, ei seganud see treeninguid – sain tegeleda nende lihasgruppidega, millele tavaliselt aega ei jagu. Lisaks tegime taastusperioodil rohkem ka videoanalüüse, et leida midagi uut ja sobilikku, mida enda stiilis kasutusele võtta. 

Järelravi eeldab põhjalikku suuhügieeni ja ravimite tarbimist

Hambasiirdamise järgne taastumine sõltub paljuski patsiendi hambahooldusest. «Hambaid tuleb pesta pehme hambaharjaga, suud tuleb loputada antiseptikumiga, nädala jooksul peaks sööma vaid pehmet toitu ja pigem suu teise poolega,» selgitas arst, lisades, et üldiselt määratakse hambasiirdamise järel ka antibiootikumide kuur ja vajadusel tuleb kasutada valuvaigisteid.

«Ravimid tõmbasid ajutiselt ka füüsilise vastupidavuse märgatavalt alla, aga samas aitasid need raviprotsessi leevendada,» sõnas Mägisalu. Ta lisas, et omakorda ravimitest taastumine oli suhteliselt kiire ning kogu taastumisprotseduuri ajal tõusis tal ka kõvasti sisemine motivatsioon pääseda tagasi treeningutele. «Füüsilise vormi kõrval aitas keeruline hambaravi periood tugevdada närvi ja vaimset vormi, mis on nüüd kindlasti treeningutel ja võistlustel kasuks,» sõnas Mägisalu.

Mägisalu alustas aeroobsete treeningutega peale õmbluste eemaldamist. «Õnneks soosis ka treeningkava väikest varude taastumist ning see ei mõjutanud oluliselt minu treeningplaani ja ettevalmistust võistlusteks,» sõnas Mägisalu.

Kreeka-Rooma maadleja sõnul on tegelikult hammastega seotud vigastused isegi hullemad kui näiteks treeningutel saadud lihasvigastus, sest lihasvigastus paraneb suhteliselt kiiresti ja on võimeline ise paranema, hammaste puhul aga hambad ja närvid iseenesest ei taastu.