Kaks staarmarja, mille mahlaks pressimisel kindlustad endale raudse tervise

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tervisest pakatavat toormahla pastöriseeritud poetoode ei asenda.

FOTO: Ruslan Olinchuk / PantherMedia / Ruslan Olinchuk

Toormahla joomine on immuunsusele parim, sest seal on säilinud kõik vitamiinid. Astelpajus ja jõhvikas on neid kuhjaga: eriti kuulsad on marjad oma C-vitamiini sisalduse poolest. 

Jõhvikamahla tuntuim omadus on küll põie- ja kuseteede põletiku leevendamine, kuid temas sisaldub ka arvestavas koguses askorbiinhapet ehk C-vitamiini, kirjutab Külli Holsting portaalis tervisliktoitumine.ee. Eestlaste toidulauale on üha enam jõudnud astelpaju, millest saab valmistada heade maitse- ja raviomadustega mahla.

Astelpaju on tõeliselt hea C-vitamiini allikas. C-vitamiini üks olulisem omadus on immuunsüsteemi tugevdamine. Seetõttu tasub astelpajumahla juua gripi ja külmetushaiguste vältimiseks, aga ka siis, kui haigus on juba käes. Astelpajumahla tasub juua ka vererõhuprobleemide korral – seda võivad juua nii kõrge kui ka madala vererõhuga kimpus olijad.

Eelistada tasub astelpajust valmistatud toormahlasid, sest neile ei ole enamasti suhkrut juurde lisatud ning C-vitamiini sisaldus on suurem kui näiteks pastöriseeritud mahlal. Paljud Eesti tootjad müüvad astelpaju toormahla, kuid seda on tooraine olemasolul lihtne ka ise valmistada. Värsked või külmutatud marjad purustatakse mikseri, köögikombaini või hakklihamasinaga. Saadud segu segatakse veega ja kurnatakse läbi sõela. Mahl kihistub seismisel, see on naturaalsuse tunnus. Astelpajutooteid ei kuumutata, sest nii väheneb vitamiinisisaldus ja kasulikkus oluliselt.

Veel üks suure C-vitamiini sisaldusega kodumaine mari on jõhvikas, mida süües ja millest valmistatud mahla juues samuti immuunsüsteem tugevneb. Hapud marjad sisaldavad suurel hulgal kasulikke antioksüdante polüfenoole, millel on vähi-, põletiku- ja diabeedivastased omadused.

Jõhvikad sisaldavad ka hulgaliselt mineraalaineid, vitamiine ja orgaanilisi happeid. Nende hapete hulka kuuluvad sidrun-, õun-, bensoe- ja askorbiinhape (C-vitamiin), mis aitavad pidurdada haigust tekitavate bakterite levikut ning on desinfitseeriva toimega. Jõhvikamahl aitab organismi puhastada ja viib üleliigse vedeliku kehast välja. Eelistada tasub 100 protsendilise mahlasisaldusega jõhvikamahla, sest nii võib kindel olla, et suurem osa jõhvika kasulikest omadustest on mahlas säilinud. Jõhvikamahla mitte segi ajada jõhvikajoogiga, mis võib sisaldada vaid 5–10 protsenti mahla.

Loe mahlade kasulikkusest pikemalt tervisliktoitumine.ee-st.

Tagasi üles