/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/07/25/11035042t1h45b0.jpg)
Lisaks perearstidele saavad ka kooliõed lapsi ohtlike haiguste vastu vaktsineerida, kui vanematelt luba käes. Osa lapsi võib aga ühel hetkel avastada, et välismaale õppima minnes pole vaktsiinidest pääsu.
Perearst: kui vanem ei luba last vaktsineerida, teeb ta seda täisealiseks saades ise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On ka nii juhtunud, et laps ise tahab lasta ennast vaktsineerida, aga lapsevanem pole nõus, ja tema vastu me ei saa. Siis laps ootab, kuni saab 18, ja laseb end vaktsineerida,» rääkis Inglise kolledži kooliõde Liivi Brügel ajalehele Pealinn. Kui aga lapsevanem mõtleb ümber, võib ta alati kooliõe või ka perearstiga kontakti võtta.
Perearst Eero Merilinnu sõnul on eestlastel välja kujunenud «lemmikvaktsiinid» ja ka vaktsiinid, mida pigem välditakse. «Lemmikvaktsiinid on puugivastased – neid tehakse palju, inimesed on teadlikud. Gripi vastu vaktsineerimise osas on Eesti aga olnud Euroopas viimaste seas. Ju siis usutakse, et puugi vastu on vaja end rohkem kaitsta kui gripi vastu,» rääkis arst.
Dr Merilinnu sõnul on ka neid noori, kes 18-aastaseks saades endale vanemate vaktsiinivastasusest hoolimata siiski kaitsesüsti teha lasevad. «Lapsed muutuvad meil järjest iseseisvamaks. On juhtunud, et kui nad saavad 18 täis, tulevad ja ütlevad, et ema-isa ei lubanud mul vaktsineerida, aga nüüd ma olen täiskasvanud ja teen enda vaktsiinid ära,» kirjeldas arst.
Brügel tõi välja, et näiteks välismaale vahetusõpilaseks minemisel on väga karmid reeglid – kui oled vaktsineerimata, peab selleks olema arstilt põhjendus või noor lihtsalt ei saagi minna.
Loe vaktsineerimisest pikemalt ajalehest Pealinn.