Psühholoog kirjeldab, millised muutused käitumises annavad märku suitsiidimõtetest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Depressioonil ei pruugi olla kindlat põhjust.
  • Suitsiidi riskirühm on ka omapäi elama jäänud noored.
  • Laste depressiivsusest võivad märku anda muutused unes, söömises, suhtluses.
  • Ka põgusad inimlikud kontaktid toetavad vaimset tervist.

Depressioonil ei pruugi olla ühtainust põhjust – halb enesetunne, apaatsus ja huvipuudus võivad tabada igaüht.

FOTO: Liis Treimann

Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul võib enesetapumõtetele viidata ka tüli käigus pobisetud fraas: «Kindlasti oleksite õnnelikumad, kui mind üldse ei oleks.» Samuti võib ohumärke leida muutunud käitumises.

Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu andmeil sooritas Eestis aastatel 2006–2016 enesetapu 2543 inimest vanuses 11–100 eluaastat.

Enesetappude arv Eestis on küll vähenenud, kuid see on siiski üks suurimaid Euroopas. Oidermaa lisab, et abi otsimist takistab tihti tõekspidamine, et raskustega tuleb ise hakkama saada. «Iseloomu nõrkust peetakse eluraskuste põhjuseks. See on müüt. Tegelikult võib igaühel ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel mingisugune vaimse tervise probleem tekkida,» kinnitab ta. Samuti ei peeta vaimse tervise muresid sageli piisavalt tõsiseks, et midagi ette võtta, või eelistatakse end ise ravida.

Suitsiidimõtetega inimesel tuleb tihti silmitsi seista ka lähikondsete umbusuga. «Kui keegi räägib, et ei taha enam elada, arvatakse, et ta otsib lihtsalt tähelepanu, ja siis ei tohi talle seda jumala eest anda, sest muidu otsib ta seda äkki teinekordki,» räägib Oidermaa. «Igaühel on vaja, et keegi teda märkaks. Ei pea olema elu ja surma küsimus, et keegi sulle tähelepanu pöörab.»

Populaarne

Tagasi üles