/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/18/11426952t1hb0c5.jpg)
Hiljuti kõmas üle teadusringkondade uudis, et probiootikumide kasulikud omadused võivad olla suuresti müüt ja üle paisutatud. Vastse uurimuse tulemused seavad probiootikumid taas paremasse valgusse.
Probiootikumide kasulikkus leidis taas kinnitust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased avastasid, et imikute ja laste puhul, kes tarbisid argiselt probiootikume, oli 29 protsenti väiksem tõenäosus, et nad vajasid terviseprobleemide ravimiseks antibiootikume, kirjutab Medical News Today. Korrates analüüsi kõige täpsemate uuringuandmete järgi, oli probiootikume tarbivate laste antibiootikumikuurile sattumise tõenäosus suisa 53 protsenti madalam.
Uuringu autorid märksid, et uuring käsitles probiootikumide mõju noortele organismidele, nii et tulemusi ei maksa üldistada vanematele vanusegruppidele. Küll aga võib probiootikumide argisest järjepidevast kasutamisest olla kasu immuunsüsteemi tugevdamisel, kuna see on suuresti seotud soolestiku tööga.
Seni tehtud uuringud viitavad, et probiootikumid vähendavad hingamisteede- ja seedetraktiga seotud põletike riski ja lühendavad nende kestvust. Samuti on jõutud järeldusele, et probiootikumid leevendavad kõhulahtisust ja aitavad ka vältida vaimse tervise probleeme nagu depressioon.