Eestlasest perearst Norras: maapiirkonda sõitev arst võib teenida rohkem kui linnas töötav

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Perearst. Foto on illustreeriv.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Dr Mihkel Helemaa asus 2017. aasta veebruaris tööle ja elama Norrasse. Selle ajaga on perearstina töötamine olnud nii kogemusterohke, et sellest võiks juba raamatu kirjutada. Arst toob Med24-s välja, et Norras kujunevad küll sageli tööpäevad üheksatunnisteks, kuid positiivne on see, et mõistliku sissetuleku tagamiseks ja praksise ülalpidamiseks ei pea lisavõimalusi otsima.

Eesti väljaõppega Norras tööl

Mingeid erialaseid eksameid dr Helemaa Norras töötamiseks tegema ei pidanud. Arstikutse on tunnustatud kuni 80. eluaastani, siis peab pensionile siirduma. «Minu Eestis perearstiks spetsialiseerumist Norras ei tunnustatud. Arstide puudus on siin aga suur,» sõnas ta.

Patsientide ravikindlustus

Kõigil riigis elamisloa alusel elavatel inimestel on riiklik ravikindlustus. Kuid eraravikindlustus on järjest populaarsem, kuna norraka jaoks pole hind kuigi kõrge ning eelis on veelgi lühemad ravijärjekorrad, näiteks MRT põlvest saab tehtud paari päevaga selle asemel, et 4–5 nädalat oodata.

Arsti vastuvõtule minnes maksab patsient ka omaosaluse.

  • Perearsti visiit: 155 Norra krooni (kr) (~16 eurot)
  • Residentuuri läbinud perearsti visiit: 204 kr (~21 eurot)
  • Perearsti koduvisiit: 209 kr (~22 eurot)
  • Spetsialist-perearsti koduvisiit: 245 kr (~26 eurot)
  • Röntgen: 205 kr (~21 eurot)
  • Eriarsti visiit polikliinikus: 351 kr (~36 eurot)
  • Retsepti uuendamine: 65 kr (~7 eurot)

Nimistute omamine ja praksiste töökorraldus

Enamik Norra perearste on FIEd. Praksis koos nimistuga tuleb endale osta, enamasti perearstilt, kes plaanib pensionile minna. Hind sõltub väga palju asukohast, kuid suur nimistu linnas võib maksta ka üle 100 000 euro. Üksikud kommuunid on avanud turu perearstidele, kus on täiesti vaba voli avada uusi nimistuid. Nimistu ostmiseks peab enamik arste võtma pangalaenu. 

Maakohtades on tavalisemad 800 inimesest koosnevad nimistud, linnades enamasti 1400 inimesest koosnevad nimistud. Vähestes nimistutes on kuni 2000 patsienti – enamasti perearstidel, kes on teistest riikidest Norrasse tööle tulnud. Enamik perearstikeskuseid on väikesed grupipraksised, kus on 2–3 arsti. 

Perearstikeskuse sissetulek koosneb järgnevast:

  • Pearaha – 451 kr (~47 eurot) patsiendi kohta nimistus ühe aasta kohta.
  • Patsientide omaosalus – tasutakse perearstikeskuses.
  • Norra haigekassa (HELFO) kompenseeritud tasu. Arst kodeerib kogu patsiendiga tehtud töö ning saadab arve kaks korda kuus HELFO-le.
  • Tõendid – patsientidele tasulised. Enamasti 100–200 krooni (~11–21 eurot) piires. Koolist puudumise tõend haigestumise tõttu maksab 100 krooni (tõend) + 155 krooni (visiiditasu, alaealise eest maksab HELFO). 

Vereanalüüside eest ei maksa patsient ega arst, vaid HELFO ja seetõttu võetakse proove väga liberaalselt. «Arst, keda mina asendan, on võtnud pea kõigilt B12-vitamiini, foolhappe, D-vitamiini ja proteinogrammi-elektroforeesi lisaks n-ö tavauuringutele. Taolised «täispaketid» võetakse paar korda aastas,» rääkis doktor. 

Arstiabi kättesaadavus 

Linnades on arstiabi kättesaadavus väga hea. Patsient võib pöörduda ükskõik millise perearsti poole, kuid võõras arst võib võtta väikese lisatasu. Dr Helemaa ütleb, et järjekorrad perearstile võivad varieeruda 2–3 päevast temal endal kuni 2–3 nädalani kolleegil. 

Maakohtades on perearstidest suur puudus. Kuna kogukonnad ise vastutavad selle eest, et elanikele oleks tagatud arstiabi, ning arstid enamasti ei taha elada 1000–3000 inimesega väikeasulates, kus linn on paaritunnise autosõidu kaugusel, siis maksavad maavalitsused asendusarstidele umbes 100 000 krooni bruto (~10 500 eurot) kuus. Linnades ja püsilepinguga töötavatel arstidel on palgad väiksemad.

Loe Norras tegutseva perearsti lugu pikemalt Med24 portaalist.

Populaarne

Tagasi üles