Tervisenõu: millist häda toob endaga kaasa nahamädapõletik?

Nakkav nahamädapõletik ehk impetiigo.

FOTO: British Skin Foundation

Nahamädapõletikud esinevad enamasti näol ning punetavad ja inetud villikesed võivad tekitada palju piinlikkust. Milliseid põletikuvorme on aga olemas ja mis neid põhjustab?

Kliinik.ee-s teeb nahamädapõletikest ülevaate dermatoveneroloog Helgi Silm:

Nahamädapõletikku tekitavad stafülokokid satuvad nahale käte ja riietusesemete kaudu. Tervel kuival nahal nad hävivad. Krooniliste nahahaiguste põdemisel aga paljunevad stafülokokid nahal kiiresti.

Nahamädapõletike tekkimist mõjutavad paljud välised ja sisemised tegurid. Välistest teguritest on esikohal nahavigastused. Mädapõletike teket soodustavad soe ja niiske kliima, halb hügieen, naha määrdumine õlidega, umbne riietus, aga ka halb toitumus, alkoholism, neerupuudulikkus, verehaigused ja muud organismi kaitsevõimet pärssivad seisundid, näiteks HIV-nakkus. Sagedasemad nahamädapõletikud on impetiigo, karvanääpsu(mäda)põletik ehk follikuliit, furunkul (nn koeranael), karbunkul ehk mädamuhk. 

Impetiigo ehk mädavill-lööve on pindmine kergesti nakkav nahamädapõletik, mille tekitajaks on mädapisik stafülokokk või streptokokk. Sagedamini haigestuvad lapsed ning mehed. Haigestumist soodustavad ülerahvastatus, halb hügieen, muud nahahaigused. Impetiigo korral kahjustub nahk näol, eriti nina ja suu ümbruses, jäsemetel ning tuharatel. Esmalt ilmub väga õhukese seinaga villike, mis paikneb punetaval alusel. Villid lõhkevad kiiresti ning haiguskolded kattuvad kollakaspruunide koorikutega. Kolle suureneb, keskosa ei parane ja üksikud kolded võivad laatuda. Lõpuks koorikud kuivavad ja kukuvad ära, jättes nahale lillakaspunase laigu, mis mõne aja pärast samuti kaob. Arme ei teki. Rasketel juhtudel võivad kolde läheduses paiknevad lümfisõlmed suureneda ning lisanduvad palavik, väsimus, peavalu. Impetiigo võib 2–3 nädala pärast iseenesest paraneda, kuid tavaliselt kestab haigus ilma ravita kauem.

Karvanääpsu(mäda)põletik ehk follikuliit on väga levinud nahahaigus, mille põletik piirdub karvanääpsu avausega või levib üsna vähe sellest allapoole. Pindmisi karvanääpsupõletikke võivad tekitada stafülokokid või teised mikroorganismid, ka füüsikalised ja keemilised ärritid. Väikesi mädaville võib tekkida kleepplaastrite ja liibuvate riietusesemete alla, samuti inimestel, kes eemaldavad karvu või puutuvad kokku mineraalõlide või tõrvaga. Põletikku soodustab ka hormoonsalvide ja -kreemide kasutamine. Tavaliselt kaovad kolded kiiresti, kuid mõnikord muutub põletik krooniliseks. Vanematel lastel ja täiskasvanutel võib infektsioon levida sügavamale ja siis tekib furunkul või sükoos.

Habemekarvanääpsupõletik ehk sükoos on kogu karvanääpsu haarav habeme piirkonnas esinev mädapõletik. Esineb ainult meestel, eriti 20–40-aastastel. Infektsiooni põhjustajateks on stafülokokid ning põhjuseks veel teadmata pärilikud tegurid, sest tavaliselt stafülokokid ei tungi karvanääpsu avausest sügavamale. Kõigepealt tekib karva ümbritsev punetav turseline sõlmeke või mädavillike. Sõlmekesed paigutuvad tavaliselt üksikult. Enim levinud on sükoosivorm, mille kolded on kas ebaühtlaselt habeme piirkonnas või rühmadena ülahuulel ja allpool lõualuu nurki. Kroonilisele vormile on omane aastaid püsiv lööve eriti ülahuulel ja lõual. Aeg-ajalt tekib koorikuid ja ketendust, kuid karvakasv ei kahjustu ja arme ei teki. 

Loe nahapõletikest ja nende ravist pikemalt Kliinik.ee-st.

Populaarne

Tagasi üles