Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tartu arstid toovad keemiaravi Ida-Viru vähipatsientidele koju kätte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku juht Peeter Padrik, kõrval hematoloog Sirje Mikkel.
TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku juht Peeter Padrik, kõrval hematoloog Sirje Mikkel. Foto: Sille Annuk

Ida-Viru piirkonna vähihaiged saavad nüüdsest tänu TÜ kliinikumi toele keemiaravi kodule lähedal.

TÜ kliinikumi arstid – nii hematoloogid kui onkoloogid - nõustavad patsiente kasvajate medikamentoosse ravi läbiviimiseks Ida-Viru keskhaiglas neljal päeval nädalas. Vähiravi on kombineeritud, koosnedes sageli kirurgilisest ravist, kiiritus- ja keemiaravist. Pahaloomulise kasvaja diagnoosi kinnitamiseks vajalikud uuringud tehakse edaspidi kas Ida-Viru keskhaiglas või kliinikumis, sõltuvalt probleemist, patsiendi seisundist ja diagnostikavõimalustest.

Pahaloomuliste kasvajate raviotsused langetatakse alati konsiiliumi korras kliinikumis. Kirurgiline ravi ning kiiritusravi on Ida-Viru piirkonnas elavaile patsientidele edaspidigi Tartus, kuid keemiaravi kuurid tehakse nüüdsest Ida-Viru keskhaiglas. Keemiaravi kestvus on patsientidel olenevalt haigusest väga erinev. Teatud paikmete korral võib keemiaravi kesta pea aasta, mõne paikme puhul veelgi kauem.

Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on see hea näide kahe haigla koostööst: «Vähktõbi on kurnav ning selle ravi on kombineeritud ning sageli ka pikaaegne. Nüüd saame kergendada Ida-Virumaa patsientide koormavat raviprotsessi, tuues selle ambulatoorse osa nende elukohale lähemale,» lisas ta  

Kliinikum toob ravi elukohale lähemale hinnanguliselt sadadele Ida-Virumaa patsientidele. Näiteks mullu käis kliinikumis ambulatoorsel ravil enam kui 220 vähidiagnoosiga Ida-Virumaa patsienti kokku pea 1300 korral.

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku juhataja dr Peeter Padriku sõnul on tegemist olulise sammuga vähiravi arendamisel patsiendikesksemaks. «Uus rakendatav töökorraldus võimaldab patsientidel saada ravi kodule lähemal, samas säilitades ülikoolihaigla ravikvaliteedi ja seotuse kasvajate multidistsiplinaarse diagnostika ja raviprotsessiga. Väga oluline on sealjuures ka kliinikumi ja Ida-Viru keskhaigla hea koostöö,» lisas ta.

Ida-Viru keskhaigla ravijuht Aime Keis on vähipatsientidele keemiaravi lähemale toomise üle väga rõõmus. «Mul on väga hea meel, et lõpuks saab teoks keemiaravi osutamise alustamine Ida-Virumaal. Olen seda projekti vedanud ja juba mitu aastat tagasi öelnud, et keemiaravi saab teoks Ida Virumaa elanikele.  Tänan südamest kliinikumi eesotsas Urmas Siiguri ja Peeter Padrikuga. Nad on usaldanud meie haiglas töötavaid inimesi ja uskunud, et saame hakkama. Ja me saamegi. Ei olnud raske leida inimesi, kes hakkavad tegelema Ida-Viru keskhaiglas keemiaravi osutamisega.»

Kaasaegne onkoloogia on väga kõrgelt spetsialiseerunud, mistõttu on väikeses riigis otstarbekas hoida eriala kompetentsi koos. Eestis on vähiravi kompetentsikeskused koondunud Tartusse ja Tallinnasse. Piirkondliku haigla ja keskhaigla koostööprojekt tähendabki kompetentsi jagamist. Keemiaravi tegemiseks rajas Ida-Viru keskhaigla spetsiaalse  steriilsete ja tsütotoksiliste ravimite lahustamise keskuse. Kasvajavastased ravimid vajavad enne patsientidele manustamist eeltöötlust ning selleks on tarvis erilisi, ülikõrgetele nõuetele vastavaid ruume. Niisuguses keskuses on ravimid ühelt poolt kaitstud saastumise eest ning teisalt on tagatud ka personali turvalisus.  

Tagasi üles