Ülevaade: millised haigused laastavad enim Eesti naiste, millised meeste tervist?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Infarkt võib tabada ka nooremaid inimesi.

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Värskest statistikast selgub, et Eestis kaotame enim väärtuslikke eluaastaid vereringeelundite haiguste, kasvajate, vigastuste ja mürgistuste tõttu. 

2017. aastal kaotas Eesti rahvastik 418 496 eluaastat, mis on protsendi võrra vähem kui 2015. aastal, edastas Tervise Arengu Instituut (TAI). Mehed kaotasid 193 640 ja naised 224 851 aastat. Mehed kaotasid 43 protsenti oma eluaastatest haigustele ja vigastustele ning 57 protsenti enneaegsete surmade tõttu. Naised seevastu 54 protsenti haigustele ning 46 enneaegsete surmade tõttu.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haigus- ja suremuskaotuseks. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Haigestumuskaotus põhineb haigekassa raviarvetel ning suremuskaotus Eesti surmapõhjuste registri andmetel.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks meeste hulgas on vereringeelundite haigused (35 protsenti), kasvajad (19 protsenti) ning vigastused ja mürgistused (11 protsenti). Naiste seas samuti vereringeelundite haigused (40 protsenti), kasvajad (19 protsenti) ning lihasluukonna- ja sidekoehaigused (7 protsenti).

Viimase kahe aasta jooksul on enneaegselt kaotatud eluaastad kasvanud seitse protsenti sünniperioodil tekkivate haigusseisundite ja kaasasündinud väärarendite tõttu.

Viimase nelja aasta jooksul on 27 protsenti vähenenud enneaegselt kaotatud eluaastad hingamiselundite haigustesse. Vigastuste ja mürgistuste tõttu on kaotatud eluaastate arv võrreldes 2013. aastaga kahanenud viiendiku võrra. Kuigi Eesti inimesed kaotavad enneaegselt enim eluaastaid vereringeelundite haigustesse, on nelja aasta jooksul selle enneaegne haigestumus ja suremus vähenenud seitse protsenti.

Kaotatud eluaastate arv (tervisekaotus) 1000 maakonna elaniku kohta on suurim Ida-Viru, Valga ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade, haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Tartu ja Harju maakonnas.

Surmade tõttu enneaegselt kaotatud eluaastad 1000 maakonna elaniku kohta on suurimad Ida-Viru, Valga ja Põlva maakondades. Kõige vähem kaotavad surmade tõttu enneaegselt eluaastaid Järva, Harju ja Tartu maakonna elanikud.

Haiguste ja vigastuste tõttu kaotavad enim eluaastaid samuti Ida-Viru, Jõgeva ja Valga maakonna elanikud, kuid kõige vähem Rapla, Saare ja Harju maakonna inimesed.

Tervisekaotuse andmed on avaldatud TAI kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema «Rahvastikunäitajad» all.

Tagasi üles