Tasub teada: miks tekib verevähk ja kuidas see avaldub?

Väga kergesti tekkivad sinikad võivad viidata verevähile. Foto: Leung Cho Pan / PantherMedia / Scanpix

September on rahvusvaheline verevähi teadlikkuse tõstmise kuu ning see on ka oluline, sest Tervise Arengu Instituudi vähiregistri andmeil saab Eestis igal aastal 500 uut patsienti pahaloomulise vereloomekasvaja diagnoosi.

Vaatamata sellele, et verevähid kokku oma esinemisvormides moodustavad seitse protsenti kõikidest vähiliikidest, on teadlikkus verevähi olemusest kesine, kirjutab oma Facebooki kontol MTÜ Saaremaa vähiühing. Rääkimine verevähist ei ole tavaline, isegi kui see haigus puudutab rohkem inimesi, kui arvata oskame.

Vähiühing jagab kokkuvõtvat infovoldikut, miks tekib verevähk, millised on selle sümptomid ning kuidas seda liigitatakse. 

- Miks tekib? Korralikuks toimimiseks peab organism tootma igat tüüpi vererakke täpselt õiges koguses. Verevähk tekib geenide kahjustumise tagajärjel, mille tulemusena häirub nii vererakkude normaalne elutsükkel kui ka tasakaal.

- Riskitegurid? Nakkushaigused, nõrk immuunsüsteem, kokkupuude kiirgusega ja kemikaalidega, keemiaravi, geneetilised häired, keskkondlikud tegurid, autoimmuunsed häired. 

- Sümptomid? Paljud sümptomid on tingitud tervete ja toimivate vererakkude vähesusest või ebanormaalsete rakkude liigtootmisest, mille tulemusena jääb ruumi väheks vererakke tootvates kohtades - luuüdis ja lümfisüsteemis. 

Sümptomid võivad varieeruda, kuid sageli on nendeks:

• väsimus ja õhupuudus (tingitud punaste vereliblede hulga vähenemisest);
• turses, valulikud lümfisõlmed ja luuvalu (tingitud ebanormaalsete rakkude kuhjumisest);
• verevalumite teke, verejooksud (tingitud vereliistakute hulga vähenemisest);
• nakkused;
• palavik;
• ebaselge või ootamatu kaalulangus.

- Liigitus? Eristatakse 140 erinevat tüüpi verevähki, mida saab liigitada kolme põhirühma: leukeemia, lümfoom ja müeloom.

Foto: MTÜ Saaremaa vähiühing