Märgid, et lähedase hajameelsus võib viidata hoopis Alzheimeri tõvele

Maiken Mägi
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma lähedase puhul tuleb vaimse tervise nõrgenemisele tähelepanu pöörata.
Oma lähedase puhul tuleb vaimse tervise nõrgenemisele tähelepanu pöörata. Foto: Nils Weymann / PantherMedia / Scanpix

Vahel tuleb ikka ette, et inimene – eriti eakas – unustab mõne nime või oma kohustuse. Siiski tuleb tähele panna, kas tegu on lihtsalt vananemisest tingitud unustamisega või on see märguanne dementsusest või Alzheimeri tõvest.

Reader’s Digest teeb ülevaate, milliste sümptomite esinedes tuleks oma lähedasel silm kindlasti peal hoida.

Nad unustavad pereliikmete nimesid-nägusid. See võib olla normaalne, kui vanem inimene ajab vahel pereliikme või tuttava nime teisega sassi. Erinevus tavalise unustamise ja Alzheimeri tõve vahel on aga see, et viimase puhul hääbub selline informatsioon ajapikku jäädavalt ning inimene polegi ühel hetkel enam võimeline tuttavaid ära tundma ega nende nimesid meenutama.

Nad eksivad tuttavates kohtades ära. Normaalse vananemisega käib kaasas see, et inimene ei pruugi tõesti täpselt mäletada kedagi, keda kolm kuud tagasi üritusel kohtas või mis aadressil see aset leidis. Seda ei pruugi mäletada isegi mitte noor inimene. Inimesed, keda kimbutab Alzheimeri tõbi, ei mäleta aga enam oma kodutänavat ning muid kohti ega asju, millega ta on juba aastaid tuttav olnud. See ei saa kindlasti olla tavalise vananemise märk.

Neil esineb kõnehäireid. Vahel võib ununeda mõni sõna, mõnikord esitab inimene üht küsimust mitu korda või kordab mõnd juttu. Võib juhtuda ka see, et inimene räägib toolist, aga mõtleb tegelikult selle all hoopis diivanit. Need on sagedased märgid Alzheimeri tõvest. Selle all kannatajad võivad ka ise uusi sõnu välja mõelda ning neid oma kontekstis kasutada, juhul kui vajalik sõna ei meenu.

Nad ei suuda asjade asukohta meenutada. Ka see on tavapärane, et inimene paneb kogemata mõne asja valesse kohta, näiteks telekapuldi hajameelsusest külmkappi. Kui aga see hakkab korduma ning inimene ei mõista, kuhu asjad kaovad, võib tegu olla Alzheimeri sümptomiga. Selle seisundi puhul esineb asjade vale paigutamist tihti ning väga raske on nende asukohta meenutada.

Nad teevad igapäevatoimingutes vigu. Vahel hooti esinev hajameelsus ei sega näiteks arvete maksmist või posti ära toomist. Alzheimeri tõve puhul seda aga öelda ei saa. Ilmneb, et neile võivad raskeks osutuda igapäevatoimingud, mis varem kiirelt ja lihtsalt käisid, kasvõi näiteks oma retsepti järgi pannkookide küpsetamine. Sellistele olukordadele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata, kui õpitu ununeb.

Neil on raske uusi asju õppida. Suured raskused uute asjade õppimisel ning uue info unustamine on samuti Alzheimeri ohumärgid. See tähendab eelkõige, et nad ei suuda uut infot üldse meelde jätta ning peavad õpitavat tegevust kõrvalise abiga aina kordama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles