Perearst Anneli Talvik kummutab gripihooaja eel vaktsineerimist kartma panevad müüdid

Perearst Anneli Talvik Foto: Tairo Lutter / Postimees

Sinu Arsti kliiniku perearst Anneli Talvik avaldab lootust, et aina rohkem on inimesi, kes hoolivad ümbritsevast kogukonnast, mõtlevad kaasa ja teevad otsuse, mis on arukas ja hooliv – end vaktsineerida. Perearst lükkab ümber mõned levinumad vaktsineerimisega seotud müüdid. 

Gripihooaja eel on paslik mõelda sellele, kuidas end viiruste eest kaitsta ja milline on tõhusaim viis sügisele reipalt vastu minna. Anneli Talvik ütleb, et sageli on patsientidel vaktsineerimisega seotud hirmud ja müüdid, mis on hakanud oma elu elama ja mille paikapidavust pole tõendatud.  

1. Vaktsiin teeb tervise nõrgemaks – ei vasta tõele ja on ammu ümber lükatud. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja tänu vaktsineerimisele säästetakse aastas maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu.

2. Vaktsiin koormab lapse immuunsüsteemi liigselt – ei vasta tõele ja on ümber lükatud. Tuleb arvestada, et juba imiku immuunsüsteem puutub olmelistes olukordades kokku kümnete tuhandete valkudega, mis kõik hakkavad vormima immuunvastust. Vaktsiin sisaldab uusi valke sellega võrreldes väga vähe.

3. Viirused muutuvad ja seetõttu pole mõtet vaktsineerida, sest näiteks gripivaktsiini arendatakse ja muudetakse ju igal aastal – ümber lükatud. Gripivaktsiini tõepoolest pidevalt arendatakse, aga see ei tähenda, et vaktsineerimine poleks vajalik või tõhus.

4. Tugeva tervisega inimene grippi ega leetritesse ei jää –  ümber lükatud. Need sajad tuhanded inimesed, kes viimase 3 –4 aasta jooksul on Eestis grippi nakatunud, on enamus enda hinnangul varem täiesti terved ja tugevad inimesed. Ka grippi surnute hulgas on palju neid, kes olid varem terved ja tugevad. 

5. Vaktsiin sisaldab alumiiniumit koguses, mis on tervisele ohtlik – ümber lükatud. Alumiinium on looduses kõige sagedamini esinev metall ja väikestes kogustes täiesti ohutu. Vaktsiinides kasutatakse alumiiniumi soolasid, mille abil on võimalik vähendada vaktsiini annust ja manustada vaktsiine harvemini. Tervisele see ohtu ei tähenda.

6. Vaktsiin tekitab autismi – ei vasta tõele ja on ammu erinevates riikides läbi viidud uuringutega, kuhu on kaasatud miljoneid inimesi, ümber lükatud. 

Kokkuvõtteks – vaktsineerimine on teaduslikult tõestatud tõhusaim ja ka odavaim viis elada tervet täisväärtuslikku elu. Vaktsineerides iseend aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete ennast, oma lähikondseid ning neidki, kes mingil põhjusel iseennast kaitsta ei saa.