Ligi kolmandik Eesti lapsi sünnib haigena

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul kaks haigust.

FOTO: SILLE ANNUK / PM/SCANPIX BALTICS

Ligi kolmandikul vastsündinutest diagnoositi mullu juba sünnitusmajas mõni haigus, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Meditsiinilise sünniregistri andmetel registreeriti Eestis 2017. aastal 13 630 elussündi. Neist haigusega sündis 3 843 last ehk ligi kolmandik. Võrreldes 2016. aastaga sündis haigeid lapsi küll ühe protsendi võrra vähem, kuid samas vähenes ka elussündide arv 2,7 protsenti.

Aasta-aastalt suureneb nii haigete vastsündinute kui ka haiguste arv 1000 elusünni kohta. 2017. aastal diagnoositi 1000 lapse kohta 282-l mõni haigus. Keskmiselt diagnoositakse ühel haigel vastsündinul kaks haigust.

Haigete vastsündinute ja haiguste arv 1000 elusünni kohta aastatel 2007–2017.

FOTO: Tervise arengu instituut

Varasemaga sarnaselt diagnoositi mullu enim terviseprobleeme, mida klassifitseeritakse muude vastsündinute haiguste alla. Järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.

Kui vaadata juurde surma põhjuste registri andmeid, siis 2017. aastal oli surnultsünde kokku 45, peamiseks põhjuseks emakasisene hüpoksia ehk hapnikuvaegus. Viimastel aastatel on surnultsündide arv aga oluliselt vähenenud – võrreldes kümne aasta taguse ajaga on neid kolmandiku võrra vähem.

Tagasi üles