/nginx/o/2018/09/28/11452936t1h4236.jpg)
Viis aastat arstiteaduskonnas õppinud proviisorit peaks tervishoiusüsteem rohkem usaldama, rääkis Veerenni Tervisekeskuse apteegi proviisor Pärtel Relve tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».
«Patsiendiminutid»: proviisor tunnetas Aafrikas töötades apteekri rolli olulisust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Relve töötas mõned aastad tagasi Rwandas, kus ta tunnetas apteekri rolli olulisust. «Aafrika väikeriigi elanikud ei googelda, nad saavad kogu teadmise apteegist ja seetõttu on vastutus ja töökoormus märksa suurem kui Eestis, sest iga apteekri sõna on seal kuldne,» sõnas ta.
Mõeldes Eesti tulevikuapteegile on Relve soov, et viis aastat Tartu ülikooli arstiteaduskonnas õppinud proviisoreid usaldatakse rohkem ning nad võiksid teha lihtsamaid toiminguid, näiteks vaktsineerimist, millega saab ka arstide koormust vähendada. «Kanadas on apteeker väga osavalt tervishoiusüsteemi kaasatud. Meil ei ole seadusandlikult väljundit ja seetõttu aitamegi praegu laiemalt terveid inimesi – kuidas sportida, et vigastusi ei tekiks, kuidas nahk jumekam välja näeks,» sõnas Relve. «Reaalseid farmakoloogilisi väljakutseid leidub igapäevatöös vähe, aga seda peab muutma ja kiiresti - mida rohkem me raiskame aega, seda enam jäävad inimesed mugavustsooni ega tahagi enam vastutust võtta,» lisas ta.
Apteek on võrreldes Oskar Lutsu aegadega, kui meesproviisor oli igapäevane nähtus palju muutunud. «Mulle meeldib, et Eestis on apteek jätkuvalt seadusega reguleeritud usaldusväärne koht, kus ämbreid ei müüda. Samas on see saanud ka elustiilikeskuseks, kust saavad abi ja nõu ka need, kes on ilusad ja noored ja tahavad terveks jääda,» rääkis Relve, lisades, et apteegis töötav kosmeetikaekspert on omal alal sama professionaalne kui apteeker ravimi soovitamises. Samuti liigub apteek järjest inimesele lähemale, hetkel on küll vaid üks töötav netiapteek, kuid ilmselt tekib neid juurde – lihtsalt niivõrd paljud inimesed eelistavad ostukeskkonnana internetti. Küll aga on Relve veendunud, et apteekriga kirjutamine ei asenda näost näkku suhtlemist. Mõnevõrra parandaks olukorda videosilla kasutuselevõtt, kus apteeker saaks patsienti näha, tunnetada tema kehakeelt ja olekut.
Palju on spekuleeritud selle üle, kas ravimeid võiks ka poes müüa. Relve on kindel, et see on halb mõte. «Näen iga päev, kui palju vigu inimesed käsimüügiravimeid ostes teevad. Ma ei tea, mis juhtuks, kui poleks kõrval eksperti, kes tähelepanu juhib,» sõnas ta.
Igapäevatöös kohtab proviisor kahte tüüpi patsiente – esimesed neist tulevad apteeki kaebusega, näiteks kuskilt sügeleb või valutab, teised juba tunnevad oma probleemi ja uurivad juurde nüansse. «Üldiselt võiks inimeste teadlikkus olla suurem, näiteks oskus vahet teha toidulisandil ja käsimüügiravimil,» lausus Relve. Sageli kurdavad inimesed, et ravimid on kallid ning tablette on vaja võtta palju. Apteekri töö on siis selgitada - näiteks rahustab paljusid teadmine, et tegelikult on ravim märksa kallim, aga suurema osa sellest maksab kinni haigekassa. Sageli võtavad inimesed mitmeid ravimeid ise mäletamata, miks. Nii tuleb kõik üheskoos üle vaadata. Patsientide harimiseks on loodud Youtube´is kanal «Omatervis», kus ka Relve aegamööda kaasa lööb. «Mõte on selles, et kui inimesel on lihtne probleem, näiteks nohu või peavalu, leiaks ta teaduspõhist infot, mis on atraktiivselt esitatud, mitte ei jääks uskuma soolapuhujaid,» tutvustas Relve uut projekti.