Lastepsühhiaater: meeleoluhäired tuleb ära tunda ja ravida

Laste Vaimse Tervise keskuse juhataja Anne Kleinberg. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Lapse tavatust käitumisest oskab tähelepanelik psühhiaater ja perearst ning miks mitte vanemgi välja lugeda abipalvet. Lapse- ja noorukiea depressioon on sage psüühikahäire, mis tähelepanuta jäädes kandub edasi ka täiskasvanuikka.

On isegi kurbasid beebisid, kes on enamasti koos emaga kurvad. Päris omaette diagnoosina tuleb depressiooni juba ette eelkooliealistel, rohkem algklassides ja suure hüppe teeb diagnoosimine teismeeas, kus esineb psüühikahäireid oluliselt enam kui väikelastel rääkis Laste Vaimse Tervise keskuse juhataja lastepsühhiaater Anne Kleinberg.

Vaadates haigekassa andmeid on näha et meeleoluhäired esinevad lainetena kogu aeg ja depressiooniga pöördunud noorukite hulk on 10 aasta jooksul jäänud samaks. Laias laastus on meeleoluhäiretega lapsi olnudki kogu aeg palju, sest meil on nii kiires muutuses ühiskond, tõi Kleinberg põhjusena välja. Miks nad nüüd võib-olla rohkem välja paistavad on see, et me oleme lihtsalt nii arenenud, et räägime psüühikahäiretest, nentis arst. Paljude hädad on aga läinud nii katastroofiliseks, et hakatakse endale viga tegema. Psühhiaatri sõnul on viimase viie aasta jooksul näha autoagressioonilainet. «Enesevigastamine on meie töös tõesti üle Eesti esile tulnud. See räägib tegelikult, kui halvasti on ravi kättesaadav. Asjad lähevad nii keeruliseks, et inimesed ei leia enam muud võimalust,» sõnas Kleinberg.

Ligi pool on bioloogia, kaasasündinud nõrkus ehk inimene on meeleoluhäiretele haavatavam, seletas Kleinberg, miks osadel lastel depressioon tekib. Põhiliseks vallandajaks on aga ikka keskkonnategurid. Kõik mis toimub lapse perekonnaga või vanematega on riskitegurid: nende haigus, vaesus, üleüldine ebakindlus, õpiraskused, koolikiusamine. «Tänapäeval tuuakse hästi välja, et inimeste uneharjumused, nutisõltuvus ja vähene liikuvus mõjuvad psüühikale halvasti. Kuna me ei taasta oma keha ja vaimu enam loomulikul viisil, oleme liikumatud ja vähe suhtlevad, loob see omakorda pinnase meeleoluhäirete tekkimiseks,» rääkis Kleinberg.

Tihti saab õigel ajal märgatud meeleoluhäirest jagu juba eluviiside ülevaatamisega. Targad perearstid oskavad anda soovitusi anda, mis korrigeerivad pere ja lapse elurütmi. Lapsed on üldiselt aktiivsed tegutsejad. Meeleoluhäirest võib Kleinbergi sõnul märku anda energiavaene, tahtetu, rõõmutu olek. «Sõltuvalt vanusest, ei taha ta enam oma endiste tegevustega tegeleda või ei tunne nendest rõõmu, kaotab sõbrad, on tujutu, tahab tihti lohutamist,» tõi Kleinberg näiteks.  Suuremad lapsed ei jõua enam õppida või keskenduda ning nende uni on häiritud. Valvas tuleb olla ka igasuguste näilise põhjuseta pea- või kõhuvalude suhtes.

Kerge depressiooni puhul on Kleinbergi esimesed soovitused eluviiside korrastamine: et inimesed sätiksid korda oma une- ja söömisharjumused. «Unepuudus võib väga palju meeleoluhäireid esile kutsuda, lisaks nutiseadmed. Üks probleem on kahtlemata see, et lapse koorem on väga raske: tal on väga palju kohustusi, trenne, huviringe. Palume vanematel oma lapse elukava normaalseks teha ja mõelda, kui palju ta suudab,» rääkis psühhiaater.

Kuna depressioon käib kaasas ärevusega, toob see kaasa vältivat käitumist. Paljudele asjadele lüüakse käega. Nooruki puhul võivad depressiooni sümptomid olla ka olla vastupidised. «Ta ei ole kurb ja nukker, vaid trotsiv, ärritunud ja pahur. Noorukitel on kindlasti palju ennasthävitavat, enesevigastavat käitumist. Tehakse meeleheitlikke tegusid, juuakse palju, kihutatakse ringi ja leitakse endale väga metsikuid sõpru,» rääkis Kleinberg. Muidugi pole trots teismelise puhul midagi erakordset, kui aga mässav käitumine hakkab elu segama, võib mängus olla vaimse tervise probleem. «Mitu sümptomit esinevad koos - ei õpi enam, ei jõua oma hobidega tegeleda, ei taha korralikult süüa ja uni on häiritud,» seletas psühhiaater. Ka varajane seksuaalelu on üks depressiooni käivitajaid. «Noorel ei ole piisavalt teadmisi ja ettevalmistust, kodus suhete teemast ei räägita ning ta viskub n-ö külma vette. Tema  psüühika ei ole selleks lihtsat veel valmis,» seletas psühhiaater.

Kindlasti varjavad noored nii enesehävituslikku käitumist kui oma muremõtteid. «Need lapsed on seltskondlikud, moodsad, sageli kaua ka hästi õppivad. Kodus näeb emotsionaalset kõikumist rohkem,» rääkis Kleinberg. Koolis hakatakse selliseid lapsi tähele panema alles siis, kui nad ära kaovad. Põhjuseta puudumisi, kummalist väsimust ja tujude kõikumist märkavad õpetajad koolis ka. Kuigi psühhoteraapia kättesaadavus on spetsialistide puudumise tõttu kehv, on perearst see, kes saab aidata, anda soovitusi ja vajadusel edasi saata. Esimese depressiooni episoodi ravi ja kordumise ära hoidmine on väga oluline. «Noorukieas alanud depressioon liigub väga sageli edasi täiskasvanutele. Väikelaste ja nooremate laste oma mitte nii absoluutselt,» rääkis psühhiaater.