TAI statistika: millised vigastused eestlased haiglasse viivad?

Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitus, põrutus, luumurd, põletus, aga ka näiteks koerahammustus. Foto: Andriy Popov/PantherMedia / Scanpix

2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, viga saanud laste arv kasvas aastaga 300 võrra, selgub täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest. 

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine, ligi pooltel juhtudel, enese äralöömine, millegagi pihta saamine ning silma sattunud võõrkeha. 50 protsendil kordadest saadi viga kodus.

Alla aastased lapsed saavad enim viga maapinnast kõrgemalt kukkudes, suuremate lastega juhtub õnnetusi ühepalju nii kodus kui ka koolis ja spordiväljakul.

Vigastuste tõttu hukkus 847 inimest: 648 meest ja 201 naist, seal hulgas seitse last. See tähendab, et iga päev sureb Eestis 2–3 inimest vigastustesse. Kolmveerand hukkunud meestest ning pool naistest olid tööealised ehk 15–64-aastased. Peamised vigastussurma põhjused oli alkoholi- ja narkomürgistus ning enesetapp. Need olid surma põhjuseks pooltel vigastussurma juhtudest.

Vigastuste tõttu vajas arstiabi 12 protsenti Eesti elanikest ehk 14 meest ja 10 naist saja elaniku kohta. Ravi vajas 36 100 last (kuni 14-aastased) ehk 18 poissi ja 15 tüdrukut saja elaniku kohta. Nende hulgas oli 1100 alla aastast imikut. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 1800 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste arv kasvas 300 võrra.

Ravikulu vigastustele ja vigastuste tüsistustele oli üle 40 miljoni euro. Suurimaid kulutusi tehti haiglaravi vajanud vigastustele. Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines kuuel protsendil juhtudest. Nende vigastuste ravi maksumus moodustas aga ligi 70 protsenti kõigi vigastuste ravikuludest.

Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.