Arstide kogemused alternatiivravi ohvritega: räige hais ja roieteni ära mädanenud rind

Dr Kuido Nõmm. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Facebooki grupi «MMS tapab tervist» kommentaariumis arutlesid kaks arsti - Kuido Nõmm ja Karmen Joller - oma kogemustest patsientidega, kelle tervis alternatiivravi kasutades silmaga märgatavalt halvenes. 

«Minu patsientideks on olnud 2 naist, umbes 4-5 aastase vahega, kes ravisid oma rinnavähki alternatiivmeetodiga. Üks neist töötas koolis õpetajana. Mõlemad toodi lõpuks EMOsse kiirabiga, rind kuni roieteni ära mädanenud, hais, isegi 4-5 meetri kaugusel, kõrvulukustav ja silmipimestav. Mõlemad nii regionaal- kui kaugmetastaase täis,» kirjeldas sotsiaalmeedias oma kogemust TÜ Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmm. Mõlemad naised olid tunnistanud, et otsisid abi alternatiivmeditsiinilt ning arstile ei pöördunud.

Nõmmele meenub veel kolmaski kurvema loo, ent õnnelikuma lõpuga patsient. Nimelt kutsus paar aastat tagasi üks maakonna kiirabi teda appi kriitilises seisus suhkruhaige lapse juurde, keda tema alternatiivravi usku ema keeldus insuliiniga ravimast.

«Kui mina lapse juurde jõudsin, oli ta agonaalses seisus - sügava teadvusehäirega, purukuiv, end juba jõuetuks hingeldanud algkooliealine laps, kes oli äärmiselt kõhn, nähtava rasvkoeta, oma vanuse kohta väikest kasvu. Veresuhkur oli kiirabi glükomeetri jaoks mõõdetamatult kõrge. Tõime ta intensiivravi osakonda, kus tema elu suudeti päästa. Lapse emaga tegeles hiljem, ma kuulsin, nii lastekaitse kui sotsiaalamet,» kirjutas Nõmm.

Kogemus alternatiivravi usku patsiendiga on ette näidata ka Kivimäe perearstikeskuse arstil Karmen Jolleril. Tema patsiendiks oli 50. eluaastates naine, kellel oli abaluu kohal olnud aastakümneid haavand, mida ta ravis arsti sõnutsi erinevate taimsete vahenditega.

«See haavand muutus aja jooksul suuremaks. Haises räigelt. Lõpuks nõustus ta mulle seda näitama: haavandi diameeter oli 20-25 cm, põhjas oli näha lagunevat abaluud. Ma olin sellist haavanduvat nahavähki enne vaid vanadest õpikutest näinud,» kirjeldas perearst. 

Joller suunas naise edasi kirurgi konsultatsioonile, kelle hinnang oli, et naise elu päästmiseks tuleb eemaldada käsi koos õlaliigese ja abaluuga. Patsient keeldus sellest. Biopsia näitas, et tegemist oli healoomulise kasvaja basalioomiga - seda tüüpi vähk ei tule pärast eemaldamist kunagi tagasi, vaid hävitab organismi tasakesi levides ja kudesid kahjustades. 

«Kui operatsioon oleks tehtud kohe, kui haavandumine ilmnes, jäänuks sellest vaid pisike arm, seda oppi saanuks teha ka kohaliku tuimestusega. Selle naise tappis lõpuks just alternatiivravi. Aga see oli tema enda teadlik ja väga kindel valik,» nentis Joller.