N-ö järjekorra väljaostmist on haigekassa ajaliselt piiranud, polikliiniku vastuvõtu puhul kehtib see kuue kuu jooksul, päeva- ja haiglaravi korral kuni aasta.
Keerukamate juhtumite korral on võimalik, et haigekassa tasub raviarve ka hiljem. Parve sõnul on juba praegu teada, et seda on vaja teha näo- ja lõualuukirurgia erialal. Erand tehakse ka rasedatele, kes saavad kuni sünnituseni oma senise naistearsti juures käia.
Haigekassa partnerlusosakonna juhataja Marko Tähnas möönab, et lisavastuvõttude ostmine nõuab haigekassalt lisaraha. Kui suurest summast on juttu, ei soovinud ta öelda.
«Me oleme selle kuluga arvestanud ja see on meil eelarves arvestatud,» lisas ta. Samas on ta veendunud, et ilmselt kõik uued eraarstid ei pruugigi selle aasta sees endale patsiente leida ehk osa nende vastuvõttudeks eraldatud raha jääb kasutama.
Uusi tulijaid kohe kontrollida ei saa
Kuigi lepingust ilma jäänud tuntud erakliinikud leiavad, et mitmed hanke võitnud firma puhul on tegu riiulifirmadega, kel pole ei tööruume ega arste, tunnistab Maive Parv, et praegu pole haigekassal alust neid kontrollida.
Haigekassa 46-miljonisel riigihankel võitjana väljunud uued erakliinikud ei peagi kohe hakkama patsiente vastu võtma, leping annab neile kuu hingetõmbeaega.
«Kui leping on allkirjastatud, siis on meil alus minna kohapeale kontrollima,» rääkis Parv. Nii näiteks allkirjastas Tallinnas silmaarsti vastuvõtud enda kätte saanud Sillamäe Tervisekeskus haigekassaga lepingu 3. oktoobril ning haigekassa saab nende tööd kontrollima minna alles 3. novembril.
Kui vastuvõttu õigel ajal ei avata, siis saab haigekassa sõlmitud lepingu üles öelda. «Me ei näe vajadust anda neile lisaaega, seda enam, et hange oli tormiline,» kinnitas Parv.
Lepingu ülesütlemise korral korraldatakse uus riigihange ja Parve sõnul ei tohiks tekkida probleemi uue teenuseosutaja leidmiseks.
Viimati sõlmis haigekassa erakliinikutega lepinguid 2014. aastal. Kahe ettevõttega (OÜ Dermatoonkoloogia kliinik OÜ, Eesti Ortoosikeskus OÜ) otsustas haigekassa selle lõpetada.