Konnamürk pole naljaasi: Joller julgustab inimesi oma arstiga alternatiivravist rääkima

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Perearst Karmen Joller oma kabinetis Kivimäe Perearstikeskuses. FOTO:SANDER ILVEST, EESTI MEEDIA

FOTO: SANDER ILVEST / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Kui keegi soovib alternatiivravi proovida või on seda juba teinud, kutsub perearst Karmen Joller inimesi üles sel teemal oma arstiga nõu pidama.

«Mu õde suri vähki ja tema tahtis ka kõik asjad ära proovida. Et oleks kõik variandid proovitud, mida väga sageli vähiravi patsiendid teevad. Päris mitmel juhul nägin, et tema soovi prooviti kuritarvitada. Ma väga mitmel juhul sain jala ukse vahele ja ütlesin õele, et see pole okei, mida sa teed,» rääkis Joller ETV «Esimeses stuudios» ja lisas, et on sama näinud ka oma patsientide puhul.

«Kõige targem on tulla arsti juurde ja küsida, kas on okei, kui ma proovin seda või teist meetodit,» ütles ta.

Joller kutsubki inimesi üles oma perearstiga alternatiivsetest raviviisidest rääkima. «Tegelikult oleks hea rääkida. Me mõistame neid inimesi. See on nende tervis, nende otsus. On hea teada, kui nad on midagi proovinud ja vahel on hea kuulda ka arsti kommentaari sellele ainele või meetodile.»

Rääkides hiljutisest traagilise lõpuga konnamürgi juhtumist ütles Joller, et tal oli seda lugu väga kurb lugeda. «See meenutab narkomaaniaprobleemi, kus teatud aine kahjustab inimese aju nii, et ta isiksus muutub. Aga võib-olla oli seal hoopis midagi muud, mõni haigus taga,» kommenteeris ta.

Homoöpaatiliste ravimite kohta ütles Joller, et odavam on suhkrutükke või herneterasid süüa ja neisse uskuda kui homoöpaatilisi preparaate, mida tuleb tarvitada viis-kuus korda päevas ja mis kokkuvõttes läheb päris kulukaks.

Samas kinnitas perearst, et ei suhtu alateadlikult teistmoodi patsientidesse, kes usuvad alternatiivravisse ja kui mõni teine arst inimese seetõttu hukka mõistab, on see arsti probleem. 

Joller rääkis, et ka alternatiivravitsejaid on mitmesuguseid, on selliseid, kes paluvad inimesel õigel ajal arsti juurde minna ja on selliseid, kes seda ei tee. Alternatiivmeditsiinis peitub Jolleri sõnul kaks ohtu: kui see otseselt kahjustab inimest ja kui inimene jääb arsti juurde mineku ja õige raviga hiljaks.

«Arstid armastavad inimesi ja püüavad neid päriselt ka aidata,» ütles Joller. Ta kinnitas, et ravimid, mida arstid kasutavad, on läbinud põhjalikud uuringud ja ohtuskontrolli. «Alternatiivravimite puhul on heal juhul uuritud efektiivsust, aga ohutust on väga harva uuritud.»

Tagasi üles