/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/07/26/11036528t1hdd70.jpg)
Apteekide hinnangul ei too Soome digiretsepti Eestis kehtima hakkamine kaasa massilist ravimiturismi, vaid pigem hakkavad retsepte lunastama turistid, kes on niigi Eestis ning kelle ravimid on otsa lõppenud.
Apteegid ei usu, et Soome digiretsept toob Eestisse massilise ravimiturismi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Soome digiretsept hakkab kehtima Eestis, siis ravimeid saab siit välja osta ainult see, kelle nimele konkreetne retsept on väljastatud. Seega võib välistada võimaluse, et keegi hakkab käima tuttavatelt kokku korjatud retseptidega või teenust osutades Eestist ravimeid ostmas. Sellist massostmist tulla ei saa,» ütles Benu apteegi tegevjuht Kaidi Kelt.
Ta lisas, et võimaliku ravimiturismi puhul tuleks üles leida motivatsioon, miks keegi peaks tulema siia ravimeid ostma. Kõige arusaadavam põhjus oleks hind, kuid ravimid on väga erinevate hindadega ja pole põhjust eeldada, et Eestis on kõik ja alati odavam, märkis Kelt.
Seega võib Kelti hinnangul arvata, et hinnatundlikum Soome klient võib leida mõne konkreetse ravimi, mis on Eestis odavam ning kui vajaminevad kogused on piisavalt suured, siis võib-olla tasub ka üle lahe sõita.
«Kõige tõenäolisemalt lisanduvad Eesti apteekidesse need Soomest pärit kliendid, kes on oma ravimid maha unustanud või on need otsa lõppenud. Kui seni pidid nad siin kohalikes valvekliinikutes käima retsepte kauplemas, siis nüüd saavad helistada koju oma arstile, kes teeb digiretsepti ning Eestis saab kohe mugavalt ka ravimi kätte,» lisas ta.
Viru Keskuse Apotheka juhataja, proviisor Catri Valner rääkis, et Euroopa Liidu retseptidest realiseeritakse Eestis praegu suurem osa just Viru Keskuse Apothekas. Praegu on EL-i päritolu paberretsepte kvartalis ligikaudu 150, neist 90 protsenti on Soome päritolu.
«Kahjuks saavad soomlased hetkel Eesti apteegist osta vaid paberretseptiga, ent huvi digiretsepti kasutamise vastu on suur juba praegu,» märkis ta. Kuna Soome perearstid kirjutavad üha enam just digiretsepte, tuleb Viru keskuse apteeki üha enam inimesi, kes ei saa Eestis olles ravimeid välja osta. «Oleme tõsisemate murede korral soovitanud inimestel Eestis arsti juurde minna,» lisas Valner.
Piiriülese digiretsepti kasutamise võimaldamine on tema sõnul suur edasiminek Euroopa riikide vahelisele patsiendi andmete liikumisele ning aitab kaasa patsiendile vajaliku abi andmisele teises riigis. «Kogu Euroopa apteekerkond vaatab meie poole, Eesti ja Soome vahelise projekti õnnestumine avab tee piiriülese digiretsepti kasutuselevõtuks ka teistes EL-i riikides,» ütles Viru keskuse Apotheka juht.
Valneri sõnul ostavad välismaalased retseptiravimitest väga erinevaid ravimeid, üht tüüpi ravimit pole võimalik välja tuua. «Seejuures on nii juhuslikult tulijaid, kes on Eestis reisil olles avastanud, et peavad mingi ravimi välja ostma, kui ka neid, kes planeerivad ravimite Eestist ostmist ette ja helistavad eelnevalt Soomest, et uurida ravimi olemasolu kohta,» rääkis proviisor.
Soomlased saavad hakata oma digiretseptiga Eestis ravimeid ostma juba tänavu detsembris, eestlaste jaoks avaneb sama teenus Soomes järgmisel aastal. Teadaolevalt on Soomel kavas sarnast koostööd alustada ka Rootsiga.
Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas septembri keskel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab õiguse vahetada digiretsepte ja haiguslugusid EL liikmesriikidega. Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et tegu on andmevahetusplatvormiga, mis vahendab andmeid tervise infosüsteemist ja retseptikeskusest välisriiki ning välisriigist Eesti tervishoiuteenuse osutajale ja apteegile. Soome, Portugali ja Horvaatiaga on valmisolek andmeid vahetada juba olemas.