Kuidas aru saada, et tööstress on muutunud ohtlikult krooniliseks?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tööstress muutus eriti ohtlikuks, kui inimesel oli juba mõni krooniline südame- või veresoonkonnahaigus.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kui lühiajaline stress võib tagada isegi eduka toimimise ja parema kohanemise muutuvate keskkonnatingimusega, siis krooniline stress mõjub organismile hävitavalt. 

Krooniline stress toob kaasa vaimse, emotsionaalse ja kehalise kurnatuse ning tekib välis- või sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel ja organismi jaoks äärmuslike tingimuste kuhjumisel. Pikaajaline tasakaalu puudumine keskkonna nõudmiste ja individuaalsete ressursside vahel on peamine kroonilise stressi põhjustaja, kirjutab tööpsühholoog Taimi Elenurm Med24 portaalis.

Krooniliseks muutunud ja ülemäärane tööstress võib viia läbipõlemise, ärevushäirete, depressiooni jm psüühilise ja füüsilise tervise kahjustusteni. See toob kaasa rahulolematuse tööga, aga ka madala enesehinnangu oma toimetulekule tööga. Kroonilise tööstressi levinud tagajärjed on isikliku saavutustunde puudumine ja soov töölt lahkuda. Hoiakud, milles töötaja väljendab soovi töölt lahkuda läbipõlemise ja emotsionaalse ammendumise tõttu, viitavad depressiivsusele, mis tekib energia puudumise tõttu vastata ülemäärastele nõudmistele. Kurnatud ja ammendunud töötajatel on raskused ka peredes ja häiritud sotsiaalsete kohustuste täitmine.

Elenurme sõnul lisandub tööstressi krooniliseks muutudes kaastundeväsimus, mis tuleb sageli koos läbipõlemisega: tekib muutus mõtlemises, areneb tuimusetunne, enda reaktsioonide kõrvalt vaatamise tunne, võimetus reageerida sisemiselt kaastundlikult. Selline seisund süveneb, hakates segama tööd, ja laieneb ka eraelule.

Piir kroonilise stressi ning selle järel saabuva läbipõlemise ning depressiivsuse vahel on hajus ning hõlmab nelja järgnevat tunnustekimpu.

Töötahte kustumine: raske on end tööle sundida, töö suhtes kaovad positiivsed emotsioonid, huvi ja entusiasmi pole. Pingelises olukorras reageerib isik üle. Ta tunneb end väärtusetuna, ei taha midagi ette võtta ega lõpuni teha. Seisundi süvenedes tundub töö talle mõttetu ja ta ise tunneb end mõttetuna.

Meeleolu halvenemine: paljud asjad ärritavad, panevad muretsema ja teevad närviliseks. Isik haavub ja solvub kergesti ning sattub peaaegu paanikasse pisiasjade pärast. Ta on mures, et võib end kaaslaste ees rumalaks teha. Ta tunneb hirmu, kurbust või nukrameelsust ilma mõjuva põhjuseta. Seisundi süvenedes muutub ta ükskõikseks selle suhtes, mida teeb. Talle tundub, et ees ei oota enam midagi head.

Toimetulematus annab märku paindumatusena: ootamatud muutused häirivad ja ärritavad, oma tegevusi ja väljaütlemisi on raske kontrollida. Isik tunneb end rusutu, ängistunu ja ebakindlana. Ta tunneb, et ei tule toime kõige sellega, mida temalt oodatakse, ja on vihane asjade pärast, mille üle tal puudub kontroll. Talle tundub, et pole kuhjuvate probleemide lahendamiseks võimeline midagi ette võtma ja et asjad lähevad niikuinii oma rada. Lõpuks näib talle, et kõik käib üle jõu.

Kehaline jõuetus avaldub une- ja söömisprobleemidena või ootamatute kehaliste reaktsioonidena. Raske on magama jääda, uni on rahutu ja katkendlik; hommikul tõuseb ta roidununa ning uneprobleemid mõjutavad keskendumisvõimet, tähelepanu, reaktsioonikiirust, väsimist päeva jooksul jm. Pärast sööki tunneb ta end halvasti, näiteks kõht tundub ülemäära täis, esinevad valud või puhitus jm. Ta ei suuda kontrollida, mida ja kui palju sööb, toit ei maitse enam. Aeg-ajalt esineb hingamisraskusi või värisemist. Süda peksab ilma füüsilise pingutuseta, suu kuivab ja lõõgastuda on raske.

Loe tööstressist pikemalt Med24 portaalist.

Populaarne

Tagasi üles