Eesti naine õpetab koolilastele emotsioonidest vabanemise kunsti

Koolilaps. Foto on illustratiivne. Foto: Volodymyr Melnyk / PantherMedia / Scanpix

Kõik, mis inimeses sees toimub, on tema vastutada, sõnas Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö õppejõud ja teadliku muutumise kunsti õpetaja Helen Kool tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Helen Kool jõudis teadliku muutumise kunstini (TMK) isikliku kogemuse kaudu. Noore õppejõuna sai ta raskelt haigete kaksikute emaks, mistõttu võttis vastu otsuse töölt lahkuda ja tegeleda vaid lastega. «Kodus olles otsisin tööle alternatiive ja hakkasin torte küpsetama, sest nägin, et Virumaal on see nišš tühi, abikaasa ostis 100 euro eest töövahendid, tegin töötukassale plaani ja hakkasin tegutsema,» meenutas ta.

Paljusid aitabki rasketes olukordades tegutsemine, kuid vaimse tervise eest hoolitsemine on sama oluline. Kool oli varasemalt käinud Ingvar Villido loengutes ja omandanud tehnika, mis aitas teda mõistust kaotamata sellest eluetapist üle.

Kõrvalseisjale võib TMK-d seletada lihtsalt nii: kui inimesel on paha tuju, tunneb ta sageli, et süüdi on keegi teine. Tehnikaid omandades õpitakse, et kõik, mis inimeses sees toimub, on tema vastutada, vaid inimene ise saab seda muuta ja korrigeerida.

Kui naine pere, töökaaslaste ja kohaliku omavalitsuse toetusel tööle tagasi läks, nägi ta üsna pea, et koolisüsteemis on vajadus sarnaste tehnikate järele. Kaks aastat tagasi lihtsustas ta täiskasvanutele mõeldud programmi nii, et see sobiks ka noortele ja lastele, piloteeris ja sai tagasisidet. Teda abistavad kuus kaaslast, kes kõik on pedagoogilise taustaga ning ise TMK-i praktikud.

Möödunud aastal tegutseti üheksas koolis, praegu on mitme õppeasutusega läbirääkimised pooleli. «Töö on väga erinev - mõnes klassis on väga lihtne, noored ja lapsed teevad kohe kaasa ja tahavad aru saada. Samas on ka neid gruppe, kus on vaja programmi korrigeerida – õpilased on ärevad, neile on vaja näidata enam lõdvestusharjutusi, et nad saaksid keskenduda,» rääkis Kool.

Peamine, mida tundides õpetatakse, on emotsioonist vabanemine – neid ei tohi alla suruda ega kõrvale viia. «Mu oma tütar rääkis, kuidas ta sai halva hinde ja oli sellest väga häiritud. Kui ta järgmises tunnis pidi töövihiku avama, hakkas ta nutma. Siis tuli talle meelde emotsioon vabastada, pärast mida ta sai rahulikult tööd edasi teha. Koju tulles oli see tema jaoks suur töövõit,» kirjeldas Kool.

Üldjuhul on ka õpilaste vanemad väga toetavad – mõni tahab rohkem teada, teine tunneb huvi, kolmandal on hea meel, et niisugune õpetus toimub. Kool loodab, et tema ja mõttekaaslaste pingutus vormub sihtasutuseks ning teadliku muutumise kunst jõuab järjest rohkemateni. «Koolikiusamise ja perevägivalla agressiivsus tuleneb ju millestki – kui endal on hea olla, siis ei taha ju teist lüüa. Emotsioonist vabanedes jääb järele rahu,» lisas ta.

Kuula raadiosaadet siit.