USA neuroloog räägib, milline harjumus muutis tema elu täielikult

Raamatute lugemine suurendas arsti empaatiavõimet. Pilt on illustratiivne. Foto: Phovoi R. / PantherMedia / Phovoi R.

Ilukirjanduse lugemine ei ole vaid ajaviide, vaid mõjutab erinevaid aju osi, parandab keeleoskust ja suurendab empaatiavõimet.

Princetoni ajukirurg Mark McLaughlin rääkis portaalile Business Insider, kuidas raamatute lugemine parandas tema suhtlusoskuseid, muutis ta tähelepanelikumaks kuulajaks ja paremaks arutelupartneriks.

McLaughlin harjus enda lõbuks raamatuid lugema alles 30. eluaastates. Ta märkas, et lugemine ei andnud talle vaid informatsiooni, vaid parandas oluliselt suhtlusoskuseid. Neuroloogina tahtis McLaughlin mõista, kuidas mõjub lugemine tema ajurakkudele, sest märkas muutusi terves mõtteprotsessis.

Lugemine treenib aju. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Teaduslikud uurimused on kinnitanud, et lugemine tõesti parandab aju anatoomiat. 2013. aastal Emory ülikoolis tehtud uuringus leiti, et lugemine parandas ajutööd piirkondades, mida seostatakse vastuvõtlikkusega keeltele. Katses osalesid vabatahtlikud tudengid, kes lugesid üheksal järjestikkusel õhtul trillerit «Pompeii». Järgmisel hommikul tehtud magnetresonantstomograafia(MRT) näitas suuremat ühenduvust ajukoores.

Huvitavaim on McLaughlini sõnul just see, et parem keele töötlemise võime oli nähtav ka siis, kui katseisikud parajasti ei lugenud. Uuringut juhtinud teadlase Gregory Bernsi sõnul võis seda ühenduste paranemist võrrelda peaaegu lihasmäluga.

Teine MRT analüüs, mille tegi Kanada Yorki ülikooli teadlane Raymond Mar, leidis kattuvuse ajuosades, mis mõistavad lugusid ning neis, mis püüavad aru saada teiste tunnetest ehk on aluseks empaatiale.

Mark McLaughlin on Princetoni aju- ja selgrookirurgia keskuse arst, kelle missioon on kasutada õppetunde oma karjäärist, et aidata inimestel stressirikaste olukordadega toime tulla.