Tõstamaal tegutsev perearst Madis Veskimägi, kes teeb valveid ka Pärnu haigla EMOs, annab Terviseuudistes oma retsepti läbipõlemise vältimiseks.
Perearst avaldab tegevused, mis päästavad läbipõlemisest
Te tegutsete väga mitmel rindel, kas teil on esinenud ka läbipõlemist või selle eelset seisundit?
Esmalt püüan määratleda mõiste «läbipõlemine». Siin valitseb paras segadus ja küllap on enamus meist tundnud, et ollakse läbi põlenud. Läbipõlemissündroom on kestvam emotsionaalne ja vaimne kurnatus, mis toob kaasa alanenud hinnangu endale kui profesionaalile ning võib süvenedes mõjutada isiksuslikke omadusi.
Läbipõlemisele on omane vaimne kurnatus, energia ja tahte alanemine, muututakse ükskõikseks oma töö suhtes. Läbipõlemist ja läbipõlemissündroomi tuleb eristada depressioonist, need seisundid on seotud ülemäärase tööga, töö korraldamatuse või negatiivse tööstressiga.
Läbipõlemist ei tohiks samastada tööst tingitud emotsionaalse väsimisega, see on täiesti normaalne seisund, mis möödub peale puhkust. Kui tulla oma tagasihoidliku isiku juurde, siis on muidugi esinenud tööst tingitud väsimust, stressi taluvusläve alanemist tööpäeva või valvekorra lõpuks. Kestvamat seisundit, mis vastaks eelpool toodud kriteeriumitele, pole aga esinenud.
Kelle poole pöörduksite, kui stress on muutunud liiga suureks?
Alustuseks tuleb ikka rääkida iseendaga ja oma pere, lähedaste ning sõpradega. Kasvõi iga päev või ülepäeva, rahulikult ja kusjuures ausalt arutada kõik läbi, mis hingele kogunenud. Hea toimega on mõnus pidu sõprade ja hea söögiga.
Ei tohiks ära unustada lihtsalt laisklemist, vedelemist, mitte midagi tegemist ja unistamist. Katarsise ehk õndsa hingeseisundi saamine kõigest ilusast meie ümber – lapsed, eakad, loodus, väärt kultuurisündmused. Vestlustes oma väärikas eas patsientidega olen neilt õppinud, et rohkem kahetsetakse asju, mis on jäänud tegemata, kui seda, mis on tehtud. Paremat aega kui praegu ei saa tulla.
Aktiivne puhkus, võimestamine ehk moodsa sõnaga rekreatsioon. See on enda proovilepanek keskkonnas, mis on väga kaugel igapäevasest keskkonnast ja ausalt öelda ka patsientidest. Olgu selleks paraja koormusega rattasõit, sõit purjeka, purilaua või mõne lennumasinaga, pilliõpe, kokkamine, kodune hobiehitus, foto ja videograafia, kaitseliit, matkamine looduses kaardi ja kompassiga. Kõik see on seni aidanud!
Loe intervjuud täismahus Terviseuudistest.