5 kaalulangusega kaasnevat asjaolu, millest keegi ei räägi

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kõigile meeldib kuulda komplimenti, et ta on kaalu kaotanud ja näeb hea välja. Küll aga ei vasta enamasti keegi seepeale, et on nüüd kimpus üleliigse naha või inetute venitusarmidega.

Mida enam kaalu kaotada, seda rohkem võib kehas toimuda muutusi ja osad neist jäävadki kestma, kirjutab MyFitnessPali spordiblogi. Kui kaalukaotus teeb üldjuhul rõõmsaks ning paraneb ka tervis, siis sellega kaasnevad füüsilised muutused ei pruugi aga alati nii toredad olla.

«Kehakaalu kaotades kogeb inimene tõenäoliselt muutusi oma keha toimimises ja väljanägemises, sealhulgas eriti ainevahetuses ja hormonaalses tasakaalus. Seda tuleb ette eriti siis, kui kaotad kiiresti kaalu ega kasvata samaaegselt lihasmassi juurde,» tõdes bariaatriline kirurg Nancy Rahnama. Ta toob esile viis sagedasemat füüsilist muutust, mis kaasnevad kaalulangusega.

Liigne nahk. Nahk jääb «rippuma» eelkõige kiire kaalukaotuse puhul, mil inimesel on turjal olnud hulk üleliigseid kilosid, ent seda võib juhtuda ka aeglasema kaalulanguse puhul. Seoses lihas- ja rasvkoe kaoga kaotab nahk oma elastsust ning jääbki ebamugavalt lotendama. Samas hakkab naha elastsus kahanema ka vananedes, samuti suitsetajatel, päevitamist kuritarvitavatel ning pidevas vedelikupuuduses olevatel inimestel. Rolli võivad mängida isegi geenid, mis mõjutavad naha struktuuri.

Naha kõige sisemisem kiht sisaldab valke nagu kollageen ja elastiin. Kui nahka pikema aja jooksul venitatakse (nii juhtub kaalus juurde võttes), siis nende valkude kiud kahjustuvad ning elastsus vähenebki. Naha elastsust on võimalik parandada jõutreeningu, oma vedelikuvajaduse tagamisega ning kollageenikapslite tarbimisega, ent tihtipeale võib liigse naha korrigeerimiseks vajalik olla ka kirurgiline sekkumine.

Venitusarmid. Teine muutus, mis kaasneb keha struktuuri muutumisega, on venitusarmid. Need võivad tekkida kehapiirkondadesse, mis kaalukaotuse ajal enim kahanevad – kõht, tagumik, reied, õlavarred. Venitusarmide värvus võib varieeruda helevalgest isegi lilla või roosani. Kui nahk kaalutõusuga välja venib, suurendab keha stressihormoon kortisooli tootmist. Kui see hormoon on kehakaalu äkiliste muudatuste ajal ülekülluses, võib see vähendada ka naha elastsust. Venitusarmid ei kujuta endast mingit ohtu, need on valutud ning võivad isegi taanduda, kuid neid on võimalik samuti erinevate protseduuridega korrigeerida.

Akne. Nagu dr Rahnama märkis, võib kaalukaotus häirida keha hormonaalset tasakaalu. See omakorda võib tipneda ajutise aknemölluga. Paraku teeb tasakaalustamata dieet akne tihti hullemaks, sest see ei sisalda piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. Mida ühekülgsem on menüü, sest suurema karuteene võib see tervisele, sealhulgas näonahale teha.

Muutused rinnakoes. See võib kaasas käia rippuva nahaga – kaalu kaotades võid avastada, et ka rinnad vajuvad varasemast rohkem rippu. See võib juhtuda nii meeste kui naistega, kel on ülekaalulisena rindades rohkem rasva. Kui kaalulanguse puhul tuleb arvestada rasvkoe kaotuse ja naha elastsuse vähenemisega, siis see võibki tähendada rinnakoe «lönti vajumist». Siingi võib aidata rinnalihaseid tugevdav jõutreening, ent keda see rohkem häirib, saab samuti abi kirurgidelt.

Juuste väljalangemine. Suur kaalukaotus võib olla organismile tegelikult mõneti traumeeriv ja stressirikas, mistõttu võib see käivitada juuste väljalangemise. Juhtuda võib isegi nii, et karvanääpsud viiakse stressiseisundisse ja juukseid hakkab ootamatult ning kiiresti välja kukkuma, samal ajal kui uute juuksekarvade kasv on peatunud. Üldjuhul on tegu aga ajutise seisundiga. Juuste ja naha seisukorra hoidmiseks tuleb arvestada, et ka kaalulangetaja menüü sisaldaks olulisi vitamiine, mineraalaineid ning rasvhappeid, mis säilitavad nii juuste kui ka naha tervise.

Kuidas selliseid muutusi ennetada?

Toitumisnõustaja Summer Yule paneb südamele, et üks võimalus muutuste minimeerimiseks on langetada kaalu aeglases tempos, püsivalt ja järjekindlalt. «Tervislikuks kaalulanguseks peetakse mitte rohkem kui kilo nädalas, välja arvatud juhul kui inimesel on meditsiiniline järelevalve või tema algkaal on väga suur,» sõnas ta.

Küll aga märkis toitumisnõustaja, et need muutused ei juhtu kõigiga, mistõttu ei tasu kaalu langetamist karta – lõpuks väheneb normaalkaalu saamisega ikkagi terve rida terviseriske.