Õpetajaid ohustab läbipõlemine - kuidas ennast hoida?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Õpetaja. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Pedagoogile pannakse suured ootused: ta peab olema lastele eeskujuks ja õpetama neid lähtuvalt ühiskondlikest väärtustest, kontrollides enda emotsioone. Selle tulemusena ongi liigne stress ja läbipõlemine kerged tekkima.

Õpetaja töö ei seisne ainult klassi ees tundide andmises, kirjutab Tööelu portaal. Õppetükid tuleb eelnevalt ette valmistada ja hiljem parandada töid, kirjutada tagasisidet e-kooli jpm. Pedagoogid mõtlevad õpilastele ka vabal ajal, seega on emotsionaalne haaratus õpetaja kutse juures suur ning töö kipub kaasa tulema ka eraellu.

«Õpetaja kui kutsumusega inimese jaoks on peamine probleem piiramatu tööaeg, sest kui asjad on vaja ära teha, näpistad aega pere ja une arvelt, ka lapsed helistavad vahel hilja õhtul,» sõnas Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetaja Piret Pitk. «Ressursse on vähe, kuid õpetaja peab arvestama klassis 30 isiksusega.»

Õpetajate stress

Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon ja õpetaja seisab päeva jooksul silmitsi olukordadega, kus tuleb kohanduda eri inimeste vajadustega ja pidevalt ümber häälestuda, pingeid lisab infoühiskond oma pideva teabevooga (e-kool, erinevad virtuaalgrupid jne). Olulist rolli mängivad ka töötingimused.

Erinevate elukutsete uuringutes on õpetajate elukutse eristunud kõrgeima stressitasemega. 2017. aastal Missouri ülikooli teadlaste uuringu järgi hindas ligi 93 protsenti õpetajatest oma stressitaset kõrgeks. Stressis õpetaja puhul jäävad vaeslapse rolli aga õpilaste heaolu ja saavutused.

Õpetajate stressi defineeritakse kui õpetaja kogetud ebameeldivaid emotsioone (viha, ärevus, pinge, frustratsioon, masendus). Kui tööga seotud stress on pikaajaline ega leia lahendust, võivad ilmneda negatiivsed tagajärjed, näiteks läbipõlemine. See omakorda on seotud teiste tagajärgedega, näiteks pea-, kõhu- ja rindkerevalud, madal tööga rahulolu, vähenenud töine efektiivsus, kannatavad ka õpetaja ja õpilaste vahelised suhted jm.

«Õpetajate stress ja läbipõlemine on väga tavalised. Kohustusi on nii riigi kui lapsevanemate poolt palju, kuid puuduvad ressursid kõigega tegelemiseks,» tõdes Pitk. «Meie koolis ma seda üldiselt ei tunneta, sest juhtkond ja lapsevanemad on väga toetavad.»

Läbipõlemine ja kaastundeväsimus on ennetatavad

Läbipõlemisele viitavad emotsionaalne kurnatus (mitte miski ei ole enam oluline), küünilisus (kõik on mõttetud, nii lapsed kui töö) ja ebatõhusus (tunne, et ei olda piisavalt hea töötaja). Läbipõlemist saab vältida, kui tööandja, näiteks kooli juhtkond väärtustab ja tunnustab töö inimlikke külgi. 

Kaastundeväsimuse all kannatavad need, kelle töö nõuab teiste inimeste mõistmist, abistamist ja murede lahendamist. Pidev kokkupuude inimeste kannatustega ja eeskätt võimetus abistada võib tekitada süütunnet ning vajaduse end võõraste probleemide eest kaitsta.

Kaastundeväsimus esineb sageli koos läbipõlemisega ja kannataja ise ei pruugi probleemi olemust mõista. Tulemuseks on muutused mõtlemises, tuimuse ja enda reaktsioonide kõrvalt vaatamise tunne ning võimetus sisemiselt kaastundlikult reageerida. Seda aitavad vältida head töötajatevahelised suhted, töövälist elu meenutavad asjad tööruumides, võimalus puhata, vajadusel tööpsühholoogi külastamine jms.

Pitki hinnangul omandavad õpetajad kiiresti professionaalsuse, kuidas sümpaatia ja empaatia vahel piir tõmmata ning vältida kaastundeväsimust. «Lihtne on, kui noort saab tema probleemides aidata. Kõige hullem on jõuetusetunne, et õpetajana ei saa sa seda teha.»

Hoia ennast – nõuanded õpetajale

  • Usu enda võimetesse, ole positiivne ja ära kaota lootust.
  • Säilita õpetajarollis oma enesehinnang.
  • Rakenda oma teadmisi ja oskusi õigel ajal õigete inimeste peal.
  • Tee iseendaga tööd, õpi erinevaid suhtlemistehnikaid ja enesekehtestamist.
  • Võta aega endale – negatiivsete emotsioonide korral tegele endale meelepäraste asjadega (tee sporti, loe, mine teatrisse jne). Võimalusel eraldu korraks stressirikkast olukorrast.
  • Suhtle kolleegidega ja küsi abi. Küsi teist arvamust, olukordi nähakse erinevalt.
  • Kasuta tugisüsteeme ja  küsi spetsialistidelt nõu.
  • Osale täienduskoolitustel.

Kuidas hoida õpetajat?

«Vaimselt turvaline töökeskkond tähendab koostööd ning kolleegide ja lapsevanemate toetust. Nii luuakse toetav õhkkond,» sõnas Pitk. Oluline on stressisümptomite õigeaegne märkamine ja põhjustega tegelemine.

«Tööandja peab huvi tundma töötajate rahulolu ja murede vastu ning vajadusel tellima sisekoolitusi, mille teemad on valitud koostöös õpetajatega,» sõnas tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor Karina Bikmurzina. Ta soovitab probleemseid situatsioone ja võimalikke lahendusi rollimängudes läbi mängida ning kindlasti töötajaid tunnustada. Abiks on ka ühisüritused, kogemuste jagamine, töötempo sobitamine ja kindlasti piisav puhkeaeg.

«Lapsevanem saab õpetada last viisakalt ja koolipersonali austavalt käituma. Vahetunni ajal ei peaks valjult rääkima, sest taustamüra on väsitav. Vähendada tasub negatiivset kõneviisi,» jagab Bikmurzina lihtsaid näpunäiteid.

Kokkuvõttes vajavad kõik inimesed tunnustust, ärakuulamist ja mõistmist. Tarbetu stressi vältimiseks on toetav kollektiiv oluline igal ametialal.

Tagasi üles