Toitumisteadlane selgitab: miks peaksime sööma erinevaid kalu ning lõhega mitte liialdama?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lõhe on vitamiinirikas.

FOTO: Panthermedia.net / Serhii Kucher

Kala on suurepärane toiduaine, ent eestimaalane kipub rohkem sööma kalakasvatusest pärit ning poeletilt saadavat lõhet-forelli, harvemini muid kalu. Miks on oluline hoida kalatarbimine mitmekesisena ning millised ohud võivad sealjuures varitseda, seda selgitab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Kala süüakse maailmas aina enam, kuid tarbimine on riikides väga erinev. ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon (FAO) uuris kala tarbimist 2013. aastal 158 riigis. Selgus, et Maldiivide elanik sööb aastas 166 kg kala, mis on ligi pool kilo päevas. Järgnesid Island ja Hongkong vastavalt 91 ja 61 kiloga. Eesti tarbimist hinnati 14,7 kilole elaniku kohta. Afganistanis, Tadžikistanis ja Etioopias söödi kala vaid 0,1-0,2 kg elaniku kohta aastas. 

Kala on väärtuslik toiduaine

Üheks hinnatumaks kala koostisosaks on rasv, mis sisaldab palju oomega-3-rasvhappeid. Rasvasisaldus on kalades väga erinev. Väherasvased tursk, ahven, haug ja hõbeheik sisaldavad ligi ühe protsendi ulatuses rasva, seevastu rasvased - lõhe, angerjas, heeringas, skumbria – isegi üle kümnendiku.

Kala rasvasisaldus oleneb ka aastaajast ja toitumusest. Nii sisaldab räim sügisel ligi kaks korda rohkem rasva kui kevadel. Paljud uuringud on näidanud, et oomega-3-rasvhapped vähendavad südame-veresoonkonna haiguste riski ning üldist suremust. Kalaõli võib ära hoida ka südame arütmiat. Kahjuks näitavad uurimused, et kalakasvatuse lõhe oomega-3-rasvhapete sisaldus on vähenenud kümne aastaga ligi poole võrra. Põhjuseks on kalasöödas kalajahu- ja õli asendamine soja ja rapsiga. Siiski pole halba ilma heata – sellega kaasneb kala saastatuse vähenemine.

Kala sisaldab täisväärtuslikku valku, mille sidekoe sisaldus on väike. Rasvane kala on väga hea D-vitamiini allikas. Samuti sisaldab kala vitamiine B12, A ja E. Mineraalainetest tuleb esile tõsta kaltsiumi, magneesiumi, seleeni, rauda ja fosforit. Kõik mereannid varustavad meie organismi piisava koguse joodiga.

Miks on lõhe oranžikas-roosa värvusega?

Juba praegu süüakse rohkem kalakasvatuse kala kui veekogudest püütud kala. Üks populaarsemaid kalu on lõhe. Looduslikes tingimustes kasvav lõhe omandab oranžikas-roosa värvuse koorikloomadest, vetikatest ja muust söödast, mis sisaldavad karotinoide. Karotinoidides sisalduv astaksantiin annabki vajaliku värvuse. Kui kalakasvatuse lõhe söödale ei lisata pigmente, saadakse valge või hallika värvusega kala, mida lihtsalt ei osteta.

Seepärast lisatakse kalakasvatuses kala söödale kas vetikatest ja koorikloomadest eraldatud või sünteetilist astaksantiini. Selle lisamine on lubatud, kuid mitte rohkem kui 80 mg kilo kohta. USA-s müüakse sellist antioksüdatiivsete omadustega preparaati isegi toidulisandi kujul. Kalasöödas on astaksantiin kallis, moodustades ligi viiendiku sööda hinnast.

Kala tarbimine Eestis

2015. aastal tarbiti Eesti konjunktuuriinstituudi andmeil kala ja kalatooteid kalakaalule arvestatuna 13,4 kilo leibkonnaliikme kohta. Värskest kalast eelistati lõhet, forelli ja teisi kallimaid kalu. Kalapulkade ja ‐burgerite ostmine on vähenenud, mis on tervitatav.

Kala ja kalatooted osteti valdavalt kauplustest, vähem turgudelt. Kahjuks on kaupluste kalalettidel esikohal lõhe ja forell, väga harva võib leida räime. Igal pool ei ole ka turgusid, kust räime osta. Nii ei tule üllatusena, et suurema sissetulekuga peredes tarbiti kala ja kalatooteid poole rohkem kui väikese sissetulekuga peredes.

Veel selgus, et enim kulutavad kalale üle 60-aastased inimesed. Lastega pered ja noored tarbisid kala pereliikme kohta vähem kui lasteta pered. On soovitatav, et lapsevanemad selgitaksid lastele kala tervislikkust.

Siinkohal tuleks hoiatada liigse lõhe tarbimise eest. Norralased söövad kala rohkem kui meie elanikud, kuid sealsed toitumisteadlased ja tervishoiuametnikud hoiatavad liigse kalakasvatuse lõhe tarbimise eest, kuna see võib sisaldada saasteaineid ja kahjustada tervist.

Arvestades, et punase liha, eriti aga töödeldud punase liha liigsöömisega on seotud tõsised terviseriskid, võiks kala süüa 2-3 korda nädalas. Toiduks võiks siiski valida erinevaid kalu, et vältida kala võimaliku saastatuse korral tervisehäireid.

Tagasi üles