See kergesti täheldatav muutus ennustab dementsust

Dementsus esineb sageli vanemas eas inimestel. Foto: Shutterstock

Dementsust ei saa välja ravida, sestap on ülimalt oluline haiguse varane tuvastamine, et hoida selle kulg kontrolli all. Uute teadusuuringute kohaselt on dementsuse tekke oluliseks märgiks apaatsus.

Apaatsus kaasneb tavaliselt depressiooniga, aga samas võib see ennustada ka peatselt progresseeruma hakkavat dementsust, kirjutab Medical News Today.

Kerge kognitiivse tagasilangusega vanemaealised patsiendid, kes külastavad mäluprobleemide tuvastamisele ja ravile keskenduvaid kliinikuid, kardavad saada dementsuse diagnoosi. Enamasti ei toimu edasist kognitiivsete võimete langust, mille võiks liigitada dementsuse diagnoosi alla. Arstid on üritanud välja selgitada märgid, mis ennustavad haigestumist dementsusesse kõige tõenäolisemalt. Muutused käitumises võivad olla adekvaatseks ennustajaks.

Uurijate jaoks tõusis sellise märgina esile apaatia, mis tähendab motivatsiooni ja huvi langust ja avaldub ka emotsionaalse ilmekuse vähenemises. Selgus, et apaatsusega kaasneb kaks korda suurem tõenäosus, et mälukliiniku patsientidel kujunebki välja dementsus. Apaatia on ka dementsuse tavaline ilming.

Apaatsus võib osutuda seega tõhusaks ja odavaks dementsuse tekke indikaatoriks, mille korral peaks hakkama kohe tähelepanu pöörama inimese seisukorrale, et saada võimalikult vara haigusele jaole.