/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2018/10/10/11485018t1h27db.jpg)
Tänasel vaimse tervise päeval on paslik rääkida uuest uuringust, mille kohaselt on depressiooniga elavad inimesed bioloogiliselt vanemad kui nende terved eakaaslased. Lapsepõlvetraumad süvendavad efekti.
Depressioon ja psühholoogiline trauma panevad keha kiiremini vananema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda ilmingut seletatakse keskkonnamõjudele vastuvõtlike epigeneetiliste mehhanismidega, mil on võime pidurdada ja aktiveerida geenide avaldumist, kirjutab Medical News Today.
Depressioon on üks peamisi töövõimetuse põhjustajaid ja sel on seos lühema eluea ja kõrge südame-veresoonkonna haiguste tekke riskiga. Uue teadusuuringu andmeil võib see tähendada ka enneaegset vananemist.
Teadlased leidsid, et depressiooniga inimeste DNA on keskmiselt kaheksa kuud vanem kui nende vaimselt tervetel eakaaslastel. Enneaegne vananemine oli kõige suurem lapsepõlvetraumadega inimestel, kes olid kogenud vägivalda, väärkohtlemist, mõnd väga traumaatilist sündmust või hüljatust. Osadel juhtudel oli inimese bioloogiline vanus suisa 10-15 aastat vanem kronoloogilisest.
Teadlased avastasid, et epigeneetilised muutused, mis tähistasid vananemist rakutasandil, tekkisid palju kiiremini depressiooniga inimestel. Epigeneetika ei muuda DNA järjestust, küll aga avaldab mõju geenide toimimisele, kontrollides, millised neist lülituvad tööle ja milliste toimimist pidurdatakse. Nii võib esineda geneetiline eelsoodumus teatud haigustele, aga kui epigeneetilised protsessid pidurdavad geenide avaldumise, haigust välja ei kujune.