Kasulik teada: energiapuuduses keha turgutab vähetuntud Q-vitamiin

Lõhe on suurepärane Q-vitamiini allikas. Foto: PantherMedia/Scanpix

Kes ei oleks kuulnud, et peame tervislikult toituma selleks, et saada toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Mõlemad on tähtsad organismi normaalseks toimimiseks ja hea tervise alalhoidmiseks. Kui näiteks C- ja D-vitamiini teavad kõik, siis mis ülesannet täidab organismis aga vähem tuntud vitamiin Q ja kust seda ammutada?

Vitamiinid osalevad näiteks ainevahetusprotsessides, reguleerivad närvide tööd, aitavad ennetada nakatumist viirushaigustesse ning kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, mistõttu nimetatakse selliseid vitamiine samaaegselt antioksüdantideks. Antioksüdantseid omadusi omistatakse ka rasvlahustuvale Q-vitamiinile, mida nimetatakse veel koensüüm Q10-ks ning ubikinooniks.

Südameapteegi proviisor Ave Niidu kinnitusel leidub Q-vitamiini organismi kõikides rakkudes, kus see on vajalik eelkõige energia tootmiseks. Seega pole kuigi üllatav, et Q10 puudus võib avalduda esmalt just jõuetuse näol. «Vitamiin Q on tugev antioksüdant, ta inaktiveerib vabu radikaale ja tõenäoliselt stabiliseerib rakumembraane,» selgitas Niidu. Sellega seoses ongi teada, et Q10 tõstab organismi vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena. Seda vitamiini vajavad tema sõnul rohkem need organid, mille töö ja hapniku tarbimine on väga intensiivne – maks, neerud, lihased, süda.

Selleks, et organismis oleksid piisavad Q10 varud, tuleb süüa mitmekesiselt. «Vaid sel juhul saabuvad seedetrakti kõik need ühendid, mis on vajalikud, et verre jõuaks vajalikus hulgas koensüüm Q eri variante, sealhulgas Q10-t,» lisas Apotheka apteeker Kerli Valge. Q-vitamiini saame omastada nii loomset kui taimset päritolu toidust. Selle head allikad on merekalad, eriti lõhe, makrell ja sardiin, aga ka looma-, sea- ja kanaliha, sealhulgas siseelundid. Taimsetest toitudest leidub vitamiini sojaõlis, mitmetes pähklites, brokolis ja spinatis. Seega mitmekesise toitumise korral ei tohiks selle puudus kergelt tekkida ega ka mitte ohustada näiteks veganeid.

Niidu tõi välja, et vitamiin Q10 defitsiidi esmasümptomiteks on väsimus, kurnatus ning kehalise koormuse taluvuse langus. «Pikka aega madal vitamiin Q10 tase veres suurendab südame- ja veresoonkonnahaiguste (sealhulgas ateroskleroosi), parodontiidi, immuunsüsteemihäirete ja kasvajate teket. Märgatavalt kiireneb vananemine,» tõdes ta.

Organism sünteesib Q-vitamiini ka ise, kuid on teada, et vananedes hakkab selle tootmine organismis vähenema, mistõttu tuleks toitumisele rohkem tähelepanu pöörata ning püüda ise hinnata, ega jõuetuse põhjuseks ei pruugi olla toitainevaene menüü ning vitamiinipuudus. Niidu sõnul ongi Q-vitamiini kontsentratsioon kõrgeim kahekümnendates eluaastates, edaspidi hakkab see aga järk-järgult vähenema. Q-vitamiini puudusel kahaneb organismis energia tootmine, väheneb südame jõudlus ning füüsilist koormust talutakse kehvemini.

«Vananemisel ja haiguste (kõrgvererõhktõbi, lihaste düstroofia, immuunsüsteemi häired) korral vähenevad vitamiini Q varud inimorganismis. Vitamiin Q puudus ohustab inimesi, kes kasutavad pikaajaliselt kolesterooli sünteesi inhibeerivaid ravimeid (näiteks statiinid),» selgitas Niidu. Koensüümi omastamist võivad pärssida näiteks ka pidev rauarikka toidu tarbimine, kloriididerikas joogivesi, suukaudsed rasestumisvastased vahendid ning paljud antibiootikumid.

Millal oleks vaja Q10-t toidulisandina juurde võtta? Kerli Valge soovitab seda kasutada kuurina stressiperioodil, turgutava vahendina energiapuuduse korral ja ka haigustest taastudes. «Kindlasti tasuks mõelda selle kasutamisele vanematel inimestel, kuna neil on kehasisesed Q10 varud väiksemad. Vananedes ning teatud haiguste (südamehaigused, kõrgvererõhktõbi jt) korral väheneb meie organismi võime Q-vitamiini toidust omastada,» rääkis Valge. Ta lisas, et see preparaat sobib energiat andva vahendina ka kõrgvererõhutõvega inimestele, kuna sel pole vererõhku tõstvat toimet.